9. mail tähistame taas Euroopa päeva, mis pakub hea võimaluse arutada ka kliima ja keskkonna hetkeolukorra üle. Kaks noorema põlvkonna edukat inimest, eAgronomi asutaja ja tegevjuht Robin Saluoks ning Cleantech Estonia tegevjuht Erki Ani selgitavad, kuidas nemad näevad meie ees seisvaid probleeme ja väljakutseid. Pakuvad ka lahendusi.

„Kliimamuutused on suur globaalne probleem, kuid lisaks muutunud loodustingimustele ja sellest tingitud rändekriisile on tegemist ka olulise majandusprobleemiga. Majanduskahjud, mis tekivad kogu maailmas, kui me kliimaprobleemidega ei tegele, on kordades suuremad sellest, mis kahju tekitas koroona või on tekitamas sõda Ukrainas. On kaks suurt väljakutset. Kliimamuutus on toimunud väga aeglaselt, kuid see vajab kiiret reageerimist. Teiseks ei ole indiviidil üksi võimalik muutusi esile kutsuda. Siis on vaja panna seljad kokku riikidel, organisatsioonidel, valitsustel ja indiviididel,” selgitab Saluoks.

Kõik algab Saluoksa sõnul aga sellest, et loodust säästvad ja kliimat parandavad tegevused peavad olema need tegevused, mis toovad ka kõige suuremat majanduslikku kasu.

„Vaid niimoodi on võimalik tuua kiiret ja efektiivset muutust. Euroopa Liidul on siin väga tugevad hoovad, kuidas sellist liikumist mõjutada. Peamiselt läbi toetuste ehk raha ümberjagamise neilt, kes oma tegevuses saastavad, neile, kes ei saasta. Ehk siis ettevõtted, kes ei ole kliimapositiivsed, peavad maksma rohkem, et saaks toetada neid, kes on võtnud suuna roheliseks. Teine suur mõjutuskanal on finantssüsteem ja peamiselt pangad, kes ise peavad olema rohelised, et saada turgudelt raha parematel tingimustel, ja kes siis edasi finantseerivad parematel tingimustel neid, kes samuti roheliselt mõtlevad. Hetkel pole Euroopa Liit võtnud veel otsust trahvida neid, kes kliimat oma tegevuses üheks fookuseks pole võtnud, kuid usun, et väga kaugel see otsus ka ei ole,” selgitab Saluoks.

Tehnoloogia rohepöördeks on olemas

Cleantech Estonia tegevjuht lisab, et lisaks regulatsioonidele ja finantshoobadele on Euroopas juba olemas ka kõik rohetehnoloogiad, mida on vaja, et rohepöörde saaks ellu kutsuda. Aega võtab ja raha kulutab see, kuidas need tehnoloogiad on võimalik skaleerida selliseks, et neid saaks üleeuroopalise alternatiivina kasutusele võtta.

„Hetkel on puudu finantsvahenditest, et olemasolevad tehnoloogiad suureks kasvatada. Samas on meil veel 2050. aastani aega selleks, et leida raha ja tehnoloogiad välja arendada. Samal ajal tekitatakse nii riikide tasemel kui ka Euroopa Liidus seda regulatiivset struktuuri, et rohepööret saaks ellu kutsuda. Kuid kuna puudub varasem kogemus, siis tehakse neid reegleid nii-öelda tabula rasa seisukohast, mis tähendab, et nii mõneski valdkonnas on reeglid liiga lõdvad, mujal aga liiga jäigad,” lisab Ani.

Järgmised 30 aastat kulub sellele, et luua süsteem, rahastada innovatsiooni ja jõuda koos tulemuseni, mis garanteeriks planeedi jätkusuutlikkuse. Ani ütleb, et kui rääkida utoopiast ja ideaalmaailmast, siis peame kliimaneutraalsuse saavutamiseks mõtlema läbi iga väikese detaili.

„Tähendab see ju siis seda, et kõik, mis meie ümber toimub, võiks ideaalmaailmas olla roheline. See, kuidas me sihtkohtadesse liigume, võiks toimuda elektri abil, mis on toodetud taastuvatest allikatest, sõidame autoga, mille iga komponent on süsinikneutraalne. Et meie seljas olevad riided, tassid, kust joome hommikukohvi, toasoe on toodetud loodust säästvalt ja nii edasi. Kõikide nende lahenduste jaoks on vaja leida materjalid ja tootmisviisid, mis loodust ei saasta,” selgitab Ani.

Muutuste võimalikkusse tuleb Ani sõnul suhtuda realistlikult, kuid säilitada optimism. Nii koroonakriis kui ka sõda Ukrainas on näidanud selgelt kätte selle, kui väga on vaja energeetikavaldkonnas muuta suunda taastuvenergia poole. Ning nii fundamentaalse valdkonna radikaalne muutmine – muutmine, mis hetkel on saanud tõsise hoo sisse – tõmbab Ani hinnangul kaasa ka teised valdkonnad.

Pikemalt kuula kliimateemalist keskustelu juba Euroopa päeva podcast’ist:

Projekt valmib koostöös Riigikantselei ja Delfiga.