Eesti Õliühingu hinnangul on ärevaks tegev trend just diislikütuse müügimahtude vähenemine – võrreldes kütusesektori esindusorganisatsiooni baasprognoosiga oli tanklamüük aprillis umbes 3,5 miljoni liitri võrra madalam.

Õliühingu tegevjuht Mart Raamat sõnas, et kui märtsis tabas hinnašokk eratarbijaid, siis aprilli müüginumbrid näitavad, et pihta hakkab saama ka Eesti majanduskeskkond. „Umbes 75% kogu mootoribensiinist tarbitakse eraisikute poolt ja selle kütuse müük langes juba märtsis 12 protsenti, langustrend on jätkuv ka aprillis. Diislikütus tarbitakse valdavalt ärisektori poolt ja prognoosist 6 protsenti madalamad müüginumbrid näitavad, et meie ettevõtetele hakkab kõrge kütusehind valusalt mõjuma. Vene agressiooni tõttu on just diislikütuse maailmaturu hinnad proportsionaalselt rohkem tõusnud ja seetõttu on hinnatase tanklates pea võrdne mootoribensiiniga,“ selgitas Raamat ka hinnatõusu tagamaid.

Raamat märgib, et erinevalt teistest Euroopa Liidu riikidest pole Eesti seni veel kõrgetele kütusehindadele leevendust pakkunud. „Kui vaatame teisi meie piirkonna riike, siis nii Poola, Saksamaa kui ka Rootsi on kütuseaktsiise langetanud. Soome ja Läti on liikumas seda teed, et loobutakse ajutiselt taastuvenergianõuete täitmisest. Mõju väljendub mõlemal juhul madalamates tanklahindades. Tänases situatsioonis on vastutustundetu meie inimesi ja ettevõtteid kütuste pretsedenditu hinnatõusu juures jätta üksinda hinge vaakuma,“ kutsub Raamat valitsust üles aktsiisileevendusteks.

Suurimaks diislikütust tarbivaks sektoriks on veondus ning Raamat näeb koos veoettevõtete esindusorganisatsioonidega sektori tulevikku tumedates toonides. „Pikalt ebamõistliku aktsiisipoliitika tõttu virelenud veondus on pärast 2020. aasta diislikütuse aktsiisilangetust vedanud Eesti teenuste eksporti ning teenis eelmisel aastal umbes 7 korda rohkem eksporditulu, kui varasemalt. Läti plaan kaotada biokütuse nõue toob tagasi hinnavahe ning maksuraha sõidab taas lõunanaabrite juurde. Kaasnevaks kahjuks on meie ettevõtete märgatav konkurentsivõime vähenemine. Diislikütuse aktsiisilangetus aitaks seega lüüa mitu kärbest ühe hoobiga,“ sõnas Raamat.

Kütusesektori esindusorganisatsiooni juhi sõnul näitavad juba aprilli müüginumbrid, et hetkel riigikogu menetluses olev 2022. aasta lisaeelarve on seetõttu liigselt optimistlikult koostatud. „Meie hinnangul aitaks kahjusid nii riigieelarve laekumiste kontekstis kui ka laiemalt majandusseisu stabiliseerimise osas leevendada diislikütuse aktsiisilangetus. Kui valitsus tahaks ka Eesti inimestele vastu tulla, siis mootoribensiini aktsiisi alla toomine aitaks kaasa inimeste ostujõu suurendamisele. Aktsiislangetuse korral suurenevad kindlasti müüginumbrid ning nii ei pruugi see sugugi tähendada, et tegu oleks märkimisväärselt negatiivse mõjuga meetmega riigieelarve laekumiste kontekstis,“ toonitas Mart Raamat.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid