Minister Aasa sõnul on eelnõu algatamine põhjustatud Venemaa rünnakust Ukraina vastu. „Eesti gaasitarbimine sõltub Venemaast 80 protsendi ulatuses. Olukorras, kus Venemaapoolse tarnetega ei saa enam arvestada, peame lisaks LNG tarnete Eestisse toomisele olema igaks juhuks valmis ka gaasi pikaajaliseks tarnehäireks. Samuti on oluline tagada, et gaasi strateegiline varu on hoitud ja selle kulud on jooksvalt kaetud,“ rääkis Aas.

Minister selgitas, et Riigikogu esimese lugemise läbinud eelnõul on kolm suuremat eesmärki: tagada regulatsioon pikaajalise gaasitarne häiringu tagajärjel gaasisüsteemi toimepidevuseks, tagada gaasi strateegilise gaasivaru haldamise kulude katmine ning täpsustada LNG terminali kasutamisega seotud regulatsiooni.

„Uue veeldatud maagaasi terminali piirkonda loomisel on Eleringi kui gaasisüsteemihalduri ülesanne tagada, et meie gaasisüsteem saaks LNG-d vastu võtta. Elering ei konkureeri eraettevõtetega, vaid täidab oma seadusest tulenevaid kohustusi tagada Eesti varustuskindlus,“ lisas minister.

Seni oli Eesti õigusruumis reguleeritud lühiajaline tarnehäirega toimetulek, kuid hetkel kehtiv maagaasiseadus ei reguleeri piisavalt tõhusalt ja turuosaliste vajadustega arvestavalt tegevusi just gaasitarnete pikaajalise katkestuse korral. Samuti plaanitakse seadusega määratleda strateegilise gaasivaru haldamisega seotud kulude katmise põhimõtteid.

Kuna riiklik gaasivaru moodustatakse tänavu neljandaks kvartaliks, kaetakse esimese aasta hoiustamise kulud riigieelarvest. Eelnõuga nähakse ette, et varude haldamise jätkusuutlikkuse tagamiseks kaetakse pikaajaliselt gaasivaru halduskulud bilansihalduritelt kogutava varumaksemääraga alates 1. maist 2023. aastal.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid