Eesti näitab suunda e-valitsemises Kesk- ja Ida-Euroopa riikide seas kõrgema digitaliseerituse tasemega
Microsoft lõi digitaalse tuleviku indeksi ja mõõtis digitaliseerituse taset 16 Euroopa riigis, sealhulgas Eestis. Indeks annab ülevaate riigi digitaliseerituse taseme kohta, selgitab välja edukaimad valdkonnad ning toob esile ka fookuspunktid digitaalse transformatsiooni protsessi kiirendamiseks.
Digitaliseerumist analüüsitakse viie digitaalse arengu kategooria kaudu: digitaalne äri, digitaalne valitsus ja avalik sektor, digitaristu, digisektor ja inimkapital. Eesti üldine digiarengu tase on 139 punkti, mis on 39 protsenti kõrgem Kesk- ja Ida-Euroopa riikide keskmisest (100 punkti on määratletud indeksisse kaasatud riikide keskmisena).
Eesti edestab kõiki indeksi riike digitaalsete avalike teenuste osas. Oleme väga kõrgel tasemel pilvetehnoloogia kasutamises, kaugtöös, IKT-spetsialistide töölevõtmises ja veel paljus muus, näidates tugevusi kõigis indeksi digitaalarengu kategooriates. Eestil on võrreldes teiste indeksi riikidega kõige rohkem start-up ettevõtteid elaniku kohta. Eestit tunnustatakse indeksi andmete põhjal e-valitsuse liidrina ning üldise digitaalarengu osas edestab Eesti kõiki teisi Kesk- ja Ida-Euroopa riike. Läbimõeldud investeeringute ja poliitikaga oleme me valmis digitaliseerumise eestvedajatele peagi järele jõudma.
“Me lõime digitaalse tuleviku indeksi, et aidata otsustajatel digitaalset muutust kiirendada. Kuigi Eestil on väga head tulemused, on olulisemad prioriteedid, millele keskenduda, et digitaliseerimist veelgi kiiremini edasi arendada, investeerimine tehnoloogia valdkonna talentidesse, era- ja avaliku sektori ühised investeeringud digitaalsesse infrastruktuuri ning avaliku ja erasektori digiteenuste jätkuv arendamine. Meie uurimistöö näitab, et digitaalselt arenenumad riigid on rohelisemad, jõukamad, uuenduslikumad ja konkurentsivõimelisemad – ja meie Microsoftis näeme Eestit kujunemas digitaalseks keskuseks, mis rajab oma majanduskasvu uuendustele ja uusimatele tehnoloogiatele nagu tehisintellekt,“ kommenteeris Microsofti Baltimaade regioonijuht Vaida Sapole.
Eesti digitaalse tuleviku indeksi tulemused kategooriate kaupa, võrrelduna Kesk- ja Ida-Euroopa riikide keskmisega (100 tähistab keskmist).
Digitaalse äri kategoorias kogus Eesti 128 punkti, mis on 28 protsenti üle Kesk- ja Ida-Euroopa keskmise. Eesti ettevõtlus saab kõrge tulemuse digitaalse konkurentsivõime osas. IKT-spetsialiste palkavate ettevõtete osakaalu põhjal sai Eesti aga vaid 75 punkti ning arvutitarkvara kogukulutused jäävad 20% Kesk- ja Ida-Euroopa keskmisele alla.
Digitaalse valitsemise ja avaliku sektori kategoorias kogus Eesti 134 punkti, mis on 34 protsenti üle keskmise. Digitehnoloogiate kaudu valitsusasutustega suhtlemises on Eestis kõige kõrgemal tasemel. Üks valdkond, milles Eesti aga teistest veidi maha jääb, on haridus – Eesti sai 13% alla keskmise õpetajate eest, kellel on vajalikud oskused e-õppe integreerimiseks õppekavasse.
Digitaristu kategoorias kogus Eesti 120 punkti. Eestis mängib avalik sektor olulist rolli digitaalsete teenuste osutamisel, mis julgustab inimesi olema digitaalselt aktiivsed.
Inimkapitali kategoorias – 125 punkti. Eesti sai kõrged punktid nii tulevikutalentide kasvatamise kui ka elanikkonna digioskuste eest. Teadus- ja arendustegevustesse suunatud erainvesteeringute osas oleme keskmisest 6% maas, samuti saame vaid 88 punkti loodus- ja täppisteaduse erialadel lõpetanute osakaalu eest. Seega on arenguks veel ruumi.
Parimad tulemused tulevad Eestile digisektori kategoorias – 144 punkti, 44% üle keskmise. Meie idufirmade sektor saab riskikapitali ligimeelitamisega hästi hakkama, kogudes selle eest 137 punkti. Eestis on IKT-spetsialistide osakaal tööhõives sarnasel tasemel digiarengu eestvedajatega. Siiski jääme alla IKT-spetsialiste palkavate ettevõtete osakaalu poolest. See viitab suurele lõhele ettevõtete vahel, kes on tehnoloogiatalentidesse palju investeerinud, ja nende vahel, kes pole seda teinud.
Digitaliseerimine aitab ettevõtetel muutuda uuenduslikumaks ja tootlikumaks. Kuid tehnoloogiasse investeerimisest ei piisa, et olla edukas, kui ettevõtted ei sea esikohale ka digioskusi, digipõhist juhtimist ja hübriidset töökultuuri. Eestis oli kaugtöö tase keskmisest kõrgem juba enne pandeemiat, mis viitab sellele, et meil on hea positsioon hübriidtööga edasiliikumiseks.
Digitaalse tuleviku indeksist
Digitaalse tuleviku indeks kasutab usaldusväärseid avalikke andmeallikaid, et kaardistada digitaalset arengut mitmete parameetrite alusel. Indeksi eesmärk on modelleerida digitaalset arengut ja uurida selle seost ühiskonna ning majanduse arenguga. Indeks sisaldab järgmiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikide andmeid: Horvaatia, Tšehhi, Eesti, Ungari, Kreeka, Malta, Poola, Rumeenia, Venemaa, Serbia, Sloveenia. Võrdluseks hõlmab see ka valitud rühma Lääne-Euroopa arenenud riike, keda peetakse digiarengu eestvedajateks: Taani, Soome, Holland, Rootsi, ning lisaks ka Portugal, kes näitab digitaalset tõusu.
