Muuseumijuhid: Eesti ajaloolise mälu pikaajaline säilimine on kriitilises seisus

Eesti muuseumijuhid allkirjastasid 10. mail ühispöördumise kultuuri-, rahandus- ja riigihalduse ministrile, milles juhitakse tähelepanu meie muuseumihoidlate kriitilisele seisule ja tungivale vajadusele leida vahendid pärandihoidlate rajamiseks.

„Ajal, mil kriisideks valmistumine on olulisem kui see taasiseseisvunud vabariigi ajal kunagi on olnud, peame erilise hoolikusega vaatama, millises seisus saame Eesti riigi esemelise kultuuripärandi järeltulevatele põlvedele jätta," ütles üks paljudest pöördumisele allkirja andnud muuseumijuhtidest, Haapsalu ja Läänemaa Muuseumide juhatuse liige Anton Pärn.

Riigile kuuluvates muuseumikogudes on hoiul 4,3 miljonit museaali, millest 96 protsenti asub hoidlates. „Enamikes hoidlates puuduvad museaalide hoiustamiseks vajalikud tingimused ja nii oleme olukorras, kus Eesti riigi ajaloolise mälu pikaajaline säilimine on kriitilises seisus," sõnas Pärn.

Valitsus kiitis 2018. aastal heaks pärandihoidlate kontseptsiooni. Kontseptsiooni kohaselt vajavad Eesti muuseumid ühte pärandihoidlat Põhja- ja teist Lõuna-Eestisse. Eraldi hoidlat vajab ka Hiiumaa.

2020. aasta sügisel esitasid Muuseuminõukogu, Eesti Muuseumiühing, ICOM Eesti Rahvuskomitee, Eesti Hoiuraamatukogu ja Muinsuskaitseamet järgmiseks Eesti Kultuurkapitali poolt rahastatavaks objektiks just Eesti muuseumide pärandihoidlad, kuid said eitava vastuse.

Muuseumijuhid kinnitavad oma pöördumises, et Eesti muuseumid ootavad riigilt otsustavust järgmisteks sammudeks, et pärandihoidlad saaksid riigieelarve läbirääkimistel vajaliku rahastuse