Esimese kvartali maksutulu suurenemine tulenes eelkõige tarbimismaksude suuremast tasumisest.

Tööjõumakse mõjutava palgafondi kasv ulatus esimeses kvartalis 13,4 protsendini võrreldes eelmise aastaga. Palgafond suurenes eelkõige tänu keskmise palga kasvule, mis ulatus 8,4 protsendini, töökohtade arv kasvas 4,6 protsenti. Võrreldes kriisieelse 2019. aastaga lisandus esimeses kvartalis 10,3 tuhat töökohta. Sektoritest vedas kolme kuu palgafondi kasvu majutus ja toitlustus (28,8 protsenti), kus eelmise aasta alguses oli veel sügav langus.

Sotsiaalmaksu tasumine kasvas märtsis preemiate toel 13,2 protsenti võrreldes eelmise aastaga, kolme kuuga ulatub kasv 12,0 protsendini ja eelarvest on täidetud 24,3 protsenti. Füüsilise isiku tulumaksu (riigieelarve osa) laekumist mõjutasid I kvartalis tulumaksutagastused ja pensionisüsteemi teisest sambast lahkujad. I kvartalis tagastati tulumaksu 195 miljonit eurot ehk ligi 10 miljonit eurot enam kui eelmisel aastal. Teisest sambast lahkujatelt laekus I kvartalis tulumaksu ligi 22 miljonit eurot. Kohalike omavalitsuste füüsilise isiku tulumaksu kasv ulatus I kvartalis 11,9 protsendini.

Käibemaksu esimese kvartali kiire tasumise kasv tulenes läbi kõrge majandusaktiivsuse ja kahekohalise hinnatõusu, mida hoogustas sõjategevus Ukrainas. Selle aasta esimese kolme kuu tasumine (723 miljonit) ületab 19,6 protsendi ehk 119 miljoni euroga 2021. aasta taset. Ettevõtete kogukäive kiirenes märtsikuus aastases võrdluses 28,8 protsendini. Sealjuures suurenesid käibed eelkõige kaubanduses, peegeldades piirangutevaba elu ning ka sõja mõju, mis avaldus eraisikute toidukaupade varumises. Lisaks toetati Eestis soetatud humanitaarabiga sõjas kannatanud inimesi Ukrainas. Vaatamata uuele kriisile ei ole ettevõtete käibemaksuvõlg I kvartalis kerkinud, vaid püsis 164 miljoni juures, mis on mullusest tasemest 8 protsenti väiksem. Tegevusaladest mõjutas 2022. aasta esimese kvartali jooksul käibemaksu tasumise kasvu enim kaubandus ja energeetika, kus tasumine suurenes 2021. aasta sama perioodiga võrreldes vastavalt 30 ja 43 protsenti.

Joonis. Maksutulu kokku (miljonit eurot) 2021 ja 2022, kasv võrreldes eelmise aastaga (%) (allikas: maksu- ja tolliamet)

Aktsiiside tasumine kasvas esimeses kvartalis võrreldes eelmise aastaga 6,7 protsenti, sealjuures vedas kasvu alkoholiaktsiisi 18,8 protsenti suurem tasumine. Märtsikuu alkoholiaktsiisi tasumisi mõjutas oluliselt meelelahutusasutuste koroonapiirangute kaotamine. Märtsis deklareeriti võrreldes aasta varasemaga üle veerandi võrra rohkem nii kanget alkoholi kui õlut ning sarnasel trajektooril liiguvad nii jae- kui ka hulgimüügid.

Kütuseaktsiisi tasumine kasvas esimeses kvartalis 4,8 protsenti ja märtsis 15,8 protsenti, olles esimese kvartali kuudest kiireima kasvuga ning seda vaatamata väga suurele mootorikütuste hindade tõusule. Bensiini jaehind kasvas märtsis 38,3 protsenti ja samas suurenes ka müük 13,9 protsenti võrreldes aasta taguse ajaga. Sarnaselt alkoholile mõjutas ka bensiini märtsikuu suurt kasvu eelmise aasta madal tase. Diislikütuse jaehind kiire

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid