Valitsussektori puudujääk oli märtsi lõpuks esialgsetel andmetel 1% SKPst
Märtsi eelarvepuudujääk oli rahandusministeeriumi esialgsel hinnangul 323 miljonit eurot, mis on 1,0% aastasest SKPst.
Valitsussektoris oli eelarvepuudujääk ainult keskvalitsuses, sotsiaalkindlustusfondid ja kohalikud omavalitsused on kõigil aasta kolmel esimesel kuul olnud ülejäägis. Kõigis alamsektorites oli oluliselt parem seis, kui aasta varem märtsi lõpus. Üheks peamiseks põhjuseks on hea maksulaekumine, mis osaliselt on tingitud kiirest hinnatõusust.
Keskvalitsuse eelarvepositsioon oli märtsi lõpus 399 miljoni euro suuruses puudujäägis. See on 67 miljoni võrra parem seis kui aasta varem. Kulude kasv oli märtsi lõpuks ootuspärane, kuid kuna maksutulude kasv on tavapärasest suurem, siis on ka positsioon parem. Kõige kiiremini on kolme kuuga kasvanud tulumaksu laekumine, mis on kasvanud aastaga ligi 27%. Ka käibemaksu laekus jõudsalt, kolme kuuga ligi 20% enam kui aasta varem. Selle peamiseks põhjuseks on viimase aja erakordselt kiire hinnatõus. Kiirelt kasvasid ka mittemaksulised tulud, näiteks kaupade ja teenuste müük ning tulud varadelt.
Sotsiaalkindlustusfondide sektori, ehk Eesti Haigekassa ja Eesti Töötukassa, positsioon oli märtsi lõpu seisuga positiivne, 39 miljonit eurot. Haigekassa eelarveülejääk on möödunud aastaga võrreldes kasvanud 25 miljoni euro võrra 38 miljoni euroni. Töötukassa oli märtsi lõpus 2 miljoni euro suuruses ülejäägis, mis on 27 miljoni euro võrra parem seis, kui aasta varem. Märtsi lõpuks ei olnud suur osa Eestisse saabunud sõjapõgenikke veel jõudnud ennast töötuks registreerida, mistõttu nendega seotud kulud veel suuresti märtsis ei kajastunud.
Kohalike omavalitsuste eelarveülejääk oli veebruari lõpus 37 miljonit eurot, mis on 2021. aasta jaanuariga võrreldes 4 miljoni euro võrra kehvem tulemus. Aasta alguse ülejääk on kohalikel omavalitsustel üsna tavapärane. Eelmise aastaga kehvemat tulemust selgitavad hinnatõusust tulenevad suuremad kulutused ning sõjapõgenike aitamine. Samas hoiab sektorit ülejäägis tugev tulumaksulaekumine, mis oli ligi 12% suurem kui eelmise aasta esimeses kvartalis.
Riigieelarve kogukulu kasvas
Riigieelarveliste asutuste kogukulu kasvas 2022. aasta märtsis eelneva aasta märtsiga võrreldes 109,3 miljonit eurot ehk 11,2 protsenti, mistõttu märtsikuu kogukulude mahuks oli 1,081 miljardit eurot. Kogukulu kasvu panustasid peamiselt kodumaised toetused ja edasiantavad maksutulud. Välistoetuste kasutamine ja vahendamine vähenes aastaga kokku 24,6 protsenti ehk 13,9 miljonit eurot. Riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud, milleks on kulud ilma välisvahendite ja edasiantavate maksutuludeta, suurenesid märtsis 648 miljonilt eurolt 725,2 miljoni euroni ehk 77,3 miljonit eurot eelneva aasta märtsiga võrreldes, mis teeb aastaseks kasvutempoks 11,9 protsenti.
Riigieelarve positsiooni mõjutavate kulude kasvu panustasid märtsis peamiselt kodumaised toetused, mis suurenesid võrreldes eelneva aasta sama kuuga 49,9 miljoni euro võrra - sotsiaaltoetused 11,1 miljonit eurot ja kodumaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 53,3 miljonit eurot. Kodumaised investeeringutoetused vähenesid märtsis 1,7 miljonit eurot ja tegevustoetused 12,7 miljonit eurot. Tegevustoetuseid maksti märtsis vähem kultuuri ja hariduse valdkonnas. Sotsiaaltoetused kasvasid peamiselt vanaduspensioni ja pensionilisade suurenemise tõttu. Kodumaist sihtfinantseerimist tegevuskuludeks kasvatasid märtsis 33,5 miljoni euro eest elektri ja gaasi võrgutasude kompenseerimine ning 7,5 miljoni euro eest kaugkütte kulude kompenseerimine kodutarbijale.
Majandamiskulud suurenesid märtsis 17,4 protsenti ehk 12,7 miljonit eurot, peamiselt kaitseotstarbeliste kulutuste, elektri- ja küttekulude kasvu tõttu. Esialgsetel andmetel kasvasid riigieelarveliste asutuste ruumide elektri-, kütte- ja soojusenergiakulud märtsis 1,3 miljoni euro võrra ja sõidukite kütusekulud 1,9 miljonit eurot. Kaitseotstarbelistest kulutustest suurenesid enim kulutused kaitseotstarbelise varustuse hoolduseks ja remondiks ning käsitulirelvade, lõhkeainete ja laskemoona soetamiseks.
Tööjõukulud suurenesid märtsis 4,3 miljoni euro võrra, kasvades aastas 5,0 protsenti. Tööjõukulude kasvu peamisteks põhjusteks olid hariduse ja siseturvalisuse valdkonna töötajate palgatõus. Investeeringud kasvasid märtsis 17,5 protsenti ehk 5,6 miljoni euro võrra. Märtsis suurenesid eelneva aasta märtsiga võrreldes kulutused kaitseinvesteeringuteks ja IKT investeeringuteks. Märtsis investeeriti eelneva aasta märtsiga võrreldes 2,8 miljoni euro võrra rohkem kaitseinvesteeringuteks. Muudest tegevuskuludest peamise osa moodustavad edasiantud maksutulud. Edasiantud maksutulud kasvasid märtsis 45,9 miljoni euro võrra kasvutempoga 17,2 protsenti aastas suurema füüsilise isiku tulumaksu ja sotsiaalmaksu tasumise tõttu.
