Majandusminister Taavi Aasa sõnul seisneb kokkulepe selles, et Alexela ehitab kai ja riigi ülesandeks jääb tagada toruühendus. Aas ütles ERR-ile, et kai ehitamise eest ei taha Alexela ja Infortar eestlaste raha ning seda tehakse puhtalt erasektori ettevõtmisena ja täiesti turupõhiselt. "Loomulikult nad eeldavad seda, et riik omalt poolt nende tegevust toetab moraalselt ja eeldavad, et Elering ehitab toruühenduse välja, mida me oleme kogu aeg lubanud teha, mida ka Elering teeb," ütles Aas ERR-ile.

Eleringi juht Taavi Veskimägi ütles samuti ERR-ile, et on ise valmis ka ujuvterminali hankima. "Kaks kuud tagasi me ei olnud sealmaal, et eraettevõtjad oleksid olnud valmis riigipoolsete garantiideta seda riski võtma. Meil on hea meel, et nad täna on seda valmis tegema ja kindlasti see avaliku raha kasutamise seisukohalt on kõige parem tulemus," ütles Veskimägi.

Infortari tegevjuht Martti Talgre lausus, et tänaõhtused signaalid on lubavad. "Oleme aru saanud, et meie pakkumine LNG-terminali rajamiseks, täislahenduseks on vastu võetud. Loodame lähiajal saada selle kohta ka kirjaliku kinnituse. Seda kindlust ootavad lisaks meile tarbijad, kogu gaasiturg, laiemalt Eesti tööstus ja majandus. Alexela ja Infortar ei ole maksumaksja raha terminali rajamiseks küsinud, riigilt ootame sügiseks ligipääsu tagamist gaasi ülekandevõrku ja regionaalsele gaasiturule," märkis ta. "Ilma riigi toetuse, hea tahte ja igakülgse koostööta ei oleks sügiseks LNG-terminal käivitatav ja gaasi varustuskindlus taastatav."

Ärileht kirjutas esmaspäeval, et sõltumatu energiakaupleja Baltic Energy Partners OÜ partner Marko Allikson ütles, et kui rublamaksete probleemi tõttu või mõnel muul põhjusel ei tule Venemaalt suve algusest enam maagaasi, siis Inčukalnsi mahutit ei suudeta enne talve piisavalt täita. Leedu-Läti maagaasiühendus on u 67 GWh päevas, mis on küll ligi poole väiksem Klaipėda maksimaalsest LNG-tarnete päevamahust, ent juba praegu liigub maagaas Klaipėda terminalist peale Inčukalnsi mahuti ka Vene tarned lõpetanud Poolasse ja mingi osa Inčukalnsis olevast maagaasist liigub tuleval talvel kindlasti Leetu tagasi.

„Seega ootab Eestit, Lätit ja Soomet Venemaa maagaasitarnete katkemise korral oluline tarbimise vähendamise vajaduse risk, sest praegused tarneallikad ilma uue LNG-terminalita Paldiskis ei suuda katta maagaasi tarbimise vajadust,” selgitas Allikson probleemi olemust.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid