Poolte töötajate palgasoovid mahuvad 1350 ja 2100 euro vahele. Kümnendik töötajatest rahuldub ka alla 1000-eurose palgaga ja sama paljude palgasoov ületab 3000 euro piiri.

Kasvanud on ka palgaootus töökoha vahetamisel, sel juhul soovivad töötajad 1800 eurot kätte teenida. Aasta tagasi oli palgaootus töökoha vahetamisel 200 eurot madalam ehk 1600 eurot.

Samuti on kasvanud mittetöötavate inimeste palgaootus. Kui eelmise aasta kevadel soovisid tööotsijad teenida 1000 eurot kätte, siis sel kevadel on palgasoov 1300 eurot.

„Tervisekriisi ajal suurenes töötajate ebakindlus tööturul ja ka palgaootus ei kasvanud nii kiiresti. Nüüd on aga näha töötajate enesekindluse kasvu – rohkem ollakse valmis töökohta vahetama ja ka suuremat palka küsima,“ kommenteeris küsitluse tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

Palgaootust mõjutab ühelt poolt töötasude kasv – pooltel küsitluses osalejatel oli aasta jooksul töötasu suurenenud. Teisalt ei ole paljude töötajate toimetulek paranenud, vaid pigem kehvemaks muutunud. Kui eelmisel kevadel hindas oma toimetulekut heaks või väga heaks kolmandik (33%) vastajatest, siis sel kevadel oli neid 28%. Samal ajal on oma toimetulekut kehvaks hindavate vastajate osatähtsus kasvanud 12%-lt 15%-le. Hästi toimetulevad töötajad teenivad keskmiselt üle 2000 euro ja kehvasti toimetulevad alla 1000 euro kätte.

Rohkem on kehvasti toimetulevaid töötajaid madalama palga ja lihtsamate tööde tegijate seas: lihttöölistest tuleb kehvasti toime üle veerandi (27%) ja klienditeenindajatest veerand (25%). Nendes gruppides on ka palgasurve suurem.