"Kindlasti on oluline, et me ei jäta neid kavandatud objekte tegemata, vaid me lükkame need edasi," selgitas transpordiameti peadirektor Kaido Padar. "Samuti jätkame me kavandatud mahus projekteerimistegevust, et majandusolukorra paranemisel oleksid meil projektid juba valmis ja saaksime ehitustega kiirelt edasi minna."

Taristuehitajatega peetud läbirääkimistel sündis otsus, et transpordiamet katab teedeehituses tõendatud hinnatõusu korral kulude kasvu kuni 4,6 protsendi ulatuses. See määr saadi viimase aja ehitushinnaindeksit arvestades. "Lisaks kokku lepitud ehitushinnaindeksile kompenseerime täies mahus bituumeni hinnatõusu. Hinnanguliselt on kogu kompenseerimise maht ehituses 15–20 miljonit eurot, ja kui siia lisada 4 miljonit eurot, mida kompenseerime riigiteede korrashoiulepingutes, on see pea 15-protsendiline kulude kompenseerimine arvestades meie riigieelarvelist eelarvet," rääkis Padar.

Tema sõnul võib aga ehitajatele hinnakasvust rohkemgi probleeme valmistada ehitusmaterjalide nappus. "Kindlasti on praegu taristuehitajate jaoks saabumas raske aeg. Teeme omalt poolt nende aitamiseks kõik võimaliku ning oleme lepingutes nii paindlikud, kui seadusandlus ja meie eelarve võimaldavad. Uurisime ka meie naaberriikidest Lätist, Leedust ja Soomest, kui suures mahus nemad ehituse kallinemist kompenseerida plaanivad, ning protsendid on üldjoontes samad või isegi väiksemad," nentis Padar.

Kuna ehitushindade ja bituumeni hinnatõusu kompenseerimine toob transpordiametile kaasa ligikaudu 24 miljoni euro suuruse lisakulu, lükkub pea 50 tänavuseks aastaks kavandatud tee-ehitusobjekti alustamine edasi. "See puudutab kõiki maakondi ning objektide hulgas on nii taastusremonte, uute teelõikude rajamisi kui ka ristmike ümberehitusi," rääkis Padar. "Kui tavapäraselt ehitame aastas ligikaudu 2000 kilomeetrit teid, siis tänavu teeme 1700". Kokku on Eestis riigimaanteid 16 662 kilomeetrit.

Kõigi juba töös olevate suuremate ehitusobjektidega on kavas ka tänavu edasi minna, uutest suurematest hangetest avatakse tänavu üksnes Pärnu-Uulu 2+2 teelõigu ehituse hange, mille eeldatav maksumus on 38,4 miljonit eurot ilma käibemaksuta. Tegemist on Euroopa Ühtekuuluvusfondist rahastatava projektiga.

Edasi lükatud objektid

Rekonstrueerimine:

20 Kunda-Pada rekonstrueerimine (16–28)
25 Mäeküla-Koeru-Kapu 21,25–25,30 REK (21–25)
Viljandi-Loodi (53-58)
Võivaku-Aindu (36-43)
Raasiku-Anija (0-5)
11230 Harju-Risti–Riguldi–Võntküla km 3–6,58
11240 Tõdva-Hageri km 9,5–14,8
Kernu-Kohila (8–16)
Riigitee 52 Viljandi-Rõngu km 25,1–41,4
Käravete–Aravete

Liiklusohtlike kohtade ümberehitus:

Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa (237–238)
Tallinn-Pärnu-Ikla (Uulu kalmistu ristmik) (144–144)
60 Pärnu-Lihula km 5,1 teeületuskoht (5–5)
Kanepi alevikus asuv lõik koos sademevee äravoolu lahendamisega (37–38)

Säästlikumaid liikumisviise soodustava taristu rajamine:

Põltsamaa linna ja Esku küla vaheline kergliiklustee (3–7)
Kärkna – Piibe maantee kergliiklustee (12–13)
Paide-Viraksaare (0–3)
Rahinge küla – Ändi tee kergliiklustee (3–5)
Riigitee 22251 kergliiklustee (km 3,57–5,0) (3–5)

Kattega teede taastusremont:

Tallinna-Narva (90–100)
Tallinna-Narva (172–173)
Rapla-Märjamaa (0–1)
Imavere–Viljandi–Karksi-Nuia (36–36)
Rõngu-Otepää-Kanepi (36–39)
Mõigu ühendustee (0–0)
2. Mõigu ühendustee (0–0)
Loksa-Viinistu (0–0)
Rannametsa-Ikla (13–15)
Rannametsa-Ikla (15–17)
20170 Märjamaa-Konuvere km 0,082–2,465 taastusremont
11410 Kiia–Vääna-Viti km 0–0,45 taastusremont

Sildade taastusremont:

Liitva jalgtee (246–246)
Jägala viadukt (58) (0–0)
Kolu sild (226) Tallinna-Rapla-Türi (86–86)
Kirumpää jalgtee (952) Võru-Põlva (2–2)
Vanamõisa (5–5)
Ihamaru sild (832) Vooreküla-Puskaru (16–16)
Karilatsi sild (9–9)
Mustajõe I (866) Puskaru-Väimela (4–4)
Kadaka sild (774) Rannametsa-Ikla (10–10)
Raka sild (305) Lelle-Vahastu (14–14)
Soka sild (997) (1–1)
Uue-Antsla sild (913) (1–1)
Riigitee nr 52 Tarvastu sild
Riigitee nr 52 Suislepa sild
Undla sild
Uskuna sild (895) Võru – Mõniste – Valga tee nr 67