Kaubanduseksperdid: noortele meeldib interneti asemel hoopis poes kohapeal ostlemas käia
Olgugi, et piltlikult öeldes on tänased Z-põlvkonna noored sündinud nutitelefon käes, meeldib neile sellele vaatamata sisseoste teha ka poodides kohapeal.
E-kaubandusplatvormi Storekey asutaja Daniel Lundh jaekaubandustehnoloogiaettevõtte StrongPoint korraldatud konverentsil „Baltic Retail Forum“ rääkis ta, et noored eelistavad ooteajata tooted kohe kätte saada.
„Loomulikult kasutavad tänapäeva noored väga palju e-kaubandust, kuna nutitelefonide ja internetiavaruste kasutamine on nende jaoks normaalne igapäevane tegevus. Samas armastavad nad väga ka poes kohapeal ostlemist, kuna seal saab kõiki tooteid katsuda, nuusutada, proovida ja soovi korral kohe ära osta ning toode käes poest välja jalutada,“ selgitas Lundh.
Tema sõnul moodustavad Gen-Z ehk vahemikus 1997-2012 sündinud noored täna ligikaudu 40% turu ostujõust, mistõttu peavad kauplejad nende soovidega aina rohkem arvestama.
Kõige suuremaks probleemiks mainitud noorte jaoks on igasugune ebasujuvus (inglise keeles friction), mis takistab kiirelt ja efektiivselt ostude sooritamist. „82% neist on valmis minema teise poodi, kui nad näevad esimeses järjekorda. Nad vihkavad igasugust jokutamist ja ebasujuvust ostuprotsessis. Nad ei saa aru, miks nad peaksid ootama järjekorras, et mõni toode soetada ja seetõttu on kauplejate jaoks võtmeküsimus, kuidas selliseid olukordi poodides vältida,“ rääkis Lundh.
Ta lisas, et täpselt sama kehtib e-poodide puhul, kus ebamugava makselahenduse või toote mitteleidmise puhul on noored valmis sealt ära minema, kuna nad lihtsalt ei soovi mingeid tehnilisi keerukusi taluda. Samas 5 aasta pärast moodustavad need samad inimesed juba üle 50% turu ostujõust, mistõttu on väga oluline nende saabumiseks valmistuda.
Erinevaid lahendusi füüsilistes poodides ostuprotsesside lihtsustamiseks näeme me täna turul juba palju. Lihtsaks näiteks on siin muidugi iseteeninduskassad, mis aitavad enda arvukuse või skaneerimiseks mõeldud puldi abil järjekordi ja kassas sekeldamist vähendada. „Paljudes riikides testitakse ja kasutatakse aga juba märksa komplekssemaid lahendusi. Neli viiest Ühendkuningriigi suurimast kaubandusketist on kasutusele võtnud ja katsetavad täielikult kassavabasid poelahendusi ja järgmise viie aasta jooksul jõuab selliste poodide arv ilmselt ligi tuhandeni,“ rääkis StrongPointi lahenduste direktor Andrius Kalašinskas.
Sellised poed kasutavad erinevaid kombinatsioone kaameratest, sensoritest ja kaaludest, mis saavad ühiselt toimides aru, milliseid tooteid klient võtab ja selle baasil koostatakse talle ostukorv, mille eest tasumine käib automaatselt.
Kalašinskase sõnul on erinevate automaatsete poelahenduste juures hetkel põhilisteks kaalumiskohtadeks nende hind, läbilaskevõime ja paigalduskiirus. Täielikult automaatne poelahendus nõuab suuremat investeeringut, samas on see kliendi jaoks äärmiselt mugav ja eemaldab igasugused järjekorrad poest. Traditsioonilise iseteeninduskassa paigaldamine on kiire ja lihtne, kuid see nõuab kliendilt siiski peatumist, maksmist ja kohati ka järjekorras seismist.
Ühe olulise osana pakuvad täielikult automaatsed poed kaupmeeste jaoks üht väga olulist eelist – andmed. Poes olevad sensorid, kaamerad, kaalud ja muu tehnika annavad kauplejale enda klientide käitumise ning eelistuste kohta pea täiusliku ülevaate, mida saab kasutada neile parema teenuse pakkumiseks, hinnapoliitika kujundamiseks ja paljuks muuks. Esimestena hakkavad automaatseid poelahendusi Kalašinskase sõnul pakkuma mugavuspoed, suuremad ketid hakkavad tehnoloogiat katsetama ilmselt siis, kui see on turul juba laiemalt levinud.
„Baltic Retail Forum“ jaekaubanduskonverents toimus 12. aprillil Tallinnas, kus esinesid mitmed kaubandus- ja majandusvaldkonna eksperdid, et arutada valdkonna eesseisvate väljakutsete ja võimaluste üle. Üritust korraldas Baltikumi suurim jaekaubandustehnoloogiaettevõte StrongPoint.
