Tarmeko Spooni tootmisjuht Jaan Kraav: „Investeering tehisintellekti oli õige otsus!“

„Võrreldes inimese tööga tagab tehisintellekt (AI) ühtlasema kvaliteedi. Robotid on head just töölõikudes, kus tegemist on rutiinse tööga,“ selgitab ASi Tarmeko Spoon tootmisjuht Jaan Kraav. AI positiivset mõju võib näha nii silmaga kui ka arvudes.

Kuigi Tarmeko Spoon otsis juba mõnda aega võimalust tootmise efektiivsuse tõstmiseks ning mõningate „pudelikaelade“ kaotamiseks, tõi otsus osaleda Tehnopoli korraldatud AI arendusmaratonil neile veebruaris võiduka rahasüsti ja investeeringu, mis muutis ettevõtte elu.

Enam kui kahekümnest kandideerijast valis žürii välja algul neliteist tootmisettevõtte jaoks mõeldud tehisintellekti projekti, millest omakorda neli paremat said investeerimiseks ja eesmärkide täitmiseks kokku 190 000 eurot. Võitjate seas oli ka spooni ja vineeri tootva Tarmeko Spooni ühisprojekt Leanestiga, kellega oli varemgi koostööd tehtud.

Silmaga nähtav tõus

Rahasüst 65 000 eurot aitas võtta ettevõttes kasutusele AI tehnoloogial põhineva kaamera, mis tuvastab juba spooni treiliini peal spooni vead, selgitab, milline on materjali kvaliteet ning lõpuks teeb selle informatsiooni põhjal otsuse, kust kohast tuleb materjali lõigata. Inimese silm jääb AI silmale kõvasti alla. Projekti lõplikke tulemusi peaks nägema aasta-kahe jooksul.

AI abil on võimalik tõsta spooni treimise liini kiirust kuni 30 protsenti ja võrreldes täna kasutusel oleva süsteemiga tõsta kuivatatava spooni kvaliteeti kolm protsenti. Tänu sellele saaks ühe töövahetuse ära jätta. Samuti ei oleks ettevõttele probleem, kui nõudlus peaks kasvama.

Edaspidi on plaan hakata AI abil ka valmistooteid sorteerima. Seal on praegu kolmes vahetuses tööl kokku kuus inimest, kes hakkavad muid tööd tegema. AI kasutamine ja efektiivsuse kasv ei tähenda siiski töötajate arvu vähenemist, vaid tööülesannete ja -protsessi kohendamist ja muutmist.

Ilma inimeseta Kraavi sõnul ei saa. AI teeb kiiresti ära rutiinse või ülimat täpsust nõudva töö, mida inimsilm sellise ajaga ilmaski ei suuda, aga kogu protsessi juhib ja mõtestab siiski inimene. Roboteid on ettevõttel praegu töös kolm, aga plaan on neid juurde muretseda. Oluline on märkida, et koroonakriis ja ka sõda Ukrainas ei ole Tarmeko Spooni töömahtu seni mõjutanud, pigem tuleb tööd aina juurde.

Kui käiku läheb kogu AI projekt, millega Tarmeko Spoon üheskoos Leanestiga teadus- ja ärilinnaku Tehnopol korraldatud tehisintellekti ehk AI arendusmaratoni võitis ja teostuseks rahasüsti sai, võib oodata koguni 15-protsendilist käibekasvu ning toote omahinna alanemist seoses palgi ja energiakulu kokkuhoiuga. Plusse, mida AI kasutuselevõtt kaasa tõi, on veelgi, aga kõigest ei ole Jaan Kraavi sõnul mõistlik enne õiget aega rääkida.

Kuidas jõuab tootmisettevõte tehisintellektini?

Selle taustal võib mõnigi tootmisettevõte mõelda, kuidas otsustada, kas AI investeering on mõistlik või kuidas selleni jõuda. Millised on riskid? „Tarmeko Spoon otsis tegelikult juba mõnda aega erisugustele probleemidele lahendusi, aga seda õiget ei leidnud ega leidnud,“ avaldab Kraav. „Meie hea koostööpartner Leanest OÜ pakkus üht lahendust juba varem, aga kuna see oli kallim ja ka probleemi lahenduse aeg oleks väga pikk olnud, jäi see plaan katki.“ Lõpuks tekkis Leanestil idee, kuidas AI-d rakendada ja ühtlasi Tarmeko Spoonile see lahendus soodsamaks ja samas tasuvaks teha.

Esimene projekt, mille töösse panime, oli palgisorteerimise liin.

„Esimene projekt, mille töösse panime, oli palgisorteerimise liin. AI-l põhinev kaamera hindab kvaliteeti ja otsib kõik praakpalgid kiiresti välja. „Operaator ju ei pruugi näha 360 kraadi ulatuses ümber palgi kõiki puudusi, aga AI kaamera suudab.“

AI maratonil kaitstud projekti algne plaan oli hoopis ühe teise liini efektiivsust ja tootlikkust tõsta. „Mõtlesime, et paigaldame sinna kaamera, mis annaks liinile informatsiooni, kust õigeid lõikeid teha, aga selgus, et selle hind olnuks väga kõrge. Mõtlesime siis, et kuidas saaks teisiti. Ja tulemus oligi see, millega me koos Leanestiga AI maratonil osalesime – et me ei kuivataks asjata spooni, mis järeltöötluses nagunii välja praagitakse, sest see on oluline aja- ja ressursikulu.

Nagu näha, siis hakkasime pudelikaela hoopis teise koha pealt lahendama. Ja see oli õige otsus! Nüüd saame kohe alguses spooni kvaliteedi teada ning see ei selgu alles järgmistes töölõikudes, kui oleme juba asjatuid kulutusi teinud.“

Kohtumine AIREga

Talvel toimunud AI maratonil kohtus Tarmeko Spoon ka AIREga ehk tehisintellekti- ja robootikakeskuse esindajatega. AIRE on Eesti kandidaat Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste võrgustikku, millega rahastatakse 2022-2025 keskusi üle Euroopa. AIRE-t võib pidada Eesti digitaalse innovatsiooni keskuseks, kust iga Eesti ettevõte, kes AI või uuemate tehnoloogiate vastu huvi tunneb, kindlasti abi saab. Koostöö Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli teadlastega lisab aga vajalikku usaldusväärsust.

Just AIREst soovitati Tarmeko Spoonile AI rakendamiseks appi mentorit, kes projekti käigus kasulikke nõuandeid ja häid soovitusi jagaks. Üks asi on AI teoorias, hoopis teine asi aga reaalses tootmises, kus on palju muid tegureid, millega tuleb arvestada.

Selleks toetajaks, kes puutub kokku igapäevaselt erinevate AI lahendustega, osutus Tähve Lõpp – mees, kes on 22 aastat tegutsenud IT-valdkonnas ja osalenud kõikvõimalike tarkvaralahenduste loomisel. Viimased kolm aastat on ta töötanud Ericsson Eestis Smart Manufacturing üksuse juhina ja kus on käsil mitmeid põnevaid uuendusi, millest on aga tema sõnul veel vara rääkida. Palju sellest on seotud loomulikult AI-ga. „Võin nii palju vihjata, et millalgi võiks Ericssoni Tallinna tehasest olla digitaalne kaksik… See võtab muidugi aega, aga ükskord see tuleb.“

AI ei aita, kui tootmisprotsessid pole korras

Tähve Lõpp rõhutab, et kui ta kümmekond aastat lõi erinevaid tarkvaralahendusi nii Eestis kui ka välismaal nii era- kui avalikus sektoris, siis tema süda kuulub nüüd just tööstusele. See on üks põhjus, miks ta Tarmeko Spooni AI rakendamisse soovib panustada. „Tunnistan, et mind on tootmissektor alati tõmmanud, vist seepärast, et seal tehakse meie kõigi heaks midagi konkreetset valmis, mida meil on igapäevaelus vaja. Näiteks Ericssonis toodame mobiilside seadmeid, et inimesed saaksid omavahel suhelda.“

Samas pole saladus, et Eestis on tootmissektor digitaliseerimises oma arengus paljude teiste sektoritega võrreldes taga (kes teab, ehk isegi kümme aastat), aga AI jõuab ka sinna. „Täna veel mitte, aga see aeg tuleb ja üsna kiiresti.“ Igal juhul ettevõtted, kes tahavad olla turul veel 10 või 15 aastat, peaks Tähve sõnul kindlasti AI-le mõtlema, sest muidu sulab mis tahes praegune eelis nagu kevadine lumi. Tulevik on AI päralt.

„Peamine on, et tootmisprotsessid peavad olema korras, kusagilt ei tohi logiseda.

Peamine on, et tootmisprotsessid peavad olema korras, kusagilt ei tohi logiseda.

AI valet protsessi korda ei tee. Innovaatiliste lahenduste otsimisel tuleks eelnevalt selgitada, kui kasulik see kokkuvõttes on.“ AI tehnoloogia puhul võiks eksperdi sõnul kehtida reegel – kui see toob vajaliku muutuse aastaga, siis teha kohe investeering, kui kahe aastaga, siis tuleks veel mõelda. Kui aga võtab aega kolm aastat, visake plaan kõrvale. „Automatiseerimise viise on hästi palju, aga oluline on selgitada, kus efektiivsust enim on vaja ja mis on kõige mõistlikum – ehk kus saavutatakse kõige suurem kokkuhoid kuludes või ajas. Ericssoni näitel võib välja tuua tohutu testandmemahtude masinõppepõhise analüüsimise,“ rõhutab Tähve Lõpp. Kui ettevõte ise jääb AI kasutuselevõtu otsustamisel hätta, siis Eestis saab kindlasti abi kas AIREst, aga on ka palju teisi häid IT-valdkonna eksperte ja konsultatsioonifirmasid. „Otsige nad üles, nõu küsimiseks ei ole vaja mingeid investeeringuid teha,“ soovitab Tähve Lõpp.

ASi Tarmeko Spoon ja Ericsson Eesti projekte toetas Tehnopoli AI programm koostöös tehisintellekti- ja robootikakeskuse AIRE-ga.

AIRE eestvedajaks on Tallinna Tehnikaülikool, partneriteks Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, teadus- ja ärilinnak Tehnopol, Tartu Teaduspark ja Innovaatiliste Masinaehituslike Tootmissüsteemide Tehnoloogiate Arenduskeskus (IMECC). Keskuse ettevalmistamist toetab ligi poole miljoni euroga Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning tegevusi viivad üheskoos ellu Eesti ülikoolid ja teaduspargid. Koostööpartneriteks on erialaliidud, klastrid, kaubanduskoda, pangad, telekomiettevõtted, robotsüsteemide arendajad, robotite maaletoojad.