Maaeluministeerium seisab selle eest, et põllumajandustootmine, toiduainetööstus ja maaelu toimiksid. Euroopa Liidu toetustel on selles suur roll. Eriti praegu, mil kogu sektor on räsitud koroonakriisist ja Ukraina sõja mõjudest. „Sellisel kriitilisel hetkel vajab tootja igakülgset abi, oodata ei ole aega. Pean väga oluliseks, et tänavuse lisaeelarve arutelud kulgeksid võimalikult ruttu, et mitte ohtu seada Euroopa Liidu kaasrahastatavaid toetusi,“ sõnas maaeluminister Urmas Kruuse.

Seoses Venemaa sissetungiga Ukrainasse ja selle mõjudega põllumajandussektorile on Euroopa Liidu tasandil lepitud kokku põllumajandussektori erakorralises toetamises 500 miljoni euro ulatuses. Eesti põllumeeste toetamiseks eraldati sellest 2,5 miljonit eurot. Lisaks anti liikmesriikidele võimalus Euroopa Liidu summale 200% ulatuses rahastust lisada.

Praegune valitsus on võtnud vastu otsuse lisada Euroopa Liidu erakorralisele toetusele 5 miljonit eurot. Arvestades põllumajandussektori olulisust meie toidu varustuskindluse tagamisel, otsustas valitsus sellele lisaks eraldada 4 miljonit eurot riigiabina põllumajandussektori toetamiseks. Kuid Euroopa Liidu erakorralise toetuse kasutamisega kaasnevad teatud tingimused. Selle raha peab liikmesriik välja maksma 30. septembriks. Arvestades, et toetustingimuste väljatöötamine ja vajalike IT-arenduste tegemine võtab oma aja, siis on lisaeelarve vastuvõtmine ajakriitiline. „Iga päevaga, millega viivitame selle vastuvõtmisega, seame ohtu põllumajandussektori toetamise olukorras, kus toidu varustuskindlus on olulisem kui kunagi varem,“ rõhutas minister.