Majanduskasv aeglustub

ELi SKP püsib eelduste kohaselt kogu prognoosiperioodi kestel positiivsena, seda tänu liikumispiirangute kaotamise järgsele majanduse taasavanemisele ja jõulistele poliitikameetmetele, mis võeti pandeemia kestel kasvu toetuseks. Kontaktimahukate teenuste pandeemiajärgne taasavamine, heal järjel tööturg, väiksem säästude kogumine ja tõusvate energiahindade korvamiseks võetud eelarvemeetmed peaksid toetama eratarbimist. Investeeringutele peaks positiivselt mõjuma taaste- ja vastupidavusrahastu täielik kasutuselevõtt ning sellega kaasneva reformikava rakendamine.

SKP reaalkasvuks nii ELis kui ka euroalal prognoositakse nüüd 2022. aastal 2,7% ja 2023. aastal 2,3%, vähem kui 2022. aasta talvises vaheprognoosis, kus see oli vastavalt 4,0% ja 2,8% (2,7% euroalal). 2022. aasta näitajate alandamise juures tuleb arvestada hoogu, mille majanduskasv läinud aasta kevadel ja suvel sisse sai ning mis lisab selle aasta kasvumäärale umbes kaks protsendipunkti. Aastase toodangu kasvu määra prognoosi on alandatud 2,1%-lt 0,8%ni.

Kõige rängema hoobi annavad maailma ja ELi majandusele energiakandjate hinnad. Ehkki hinnad olid võrreldes pandeemia-aegse madalseisuga märkimisväärselt tõusnud juba enne sõja algust, on tarneahelatega seotud ebakindlus neid veelgi kergitanud, suurendades samal ajal hindade volatiilsust. See puudutab toiduaineid ning muid põhilisi kaupu ja teenuseid, mistõttu väheneb kodumajapidamiste ostujõud.

Eesti prognoos

Eesti SKP kasv aeglustub eeldatavasti 1.0%ni aastal 2022, aga taastub 2.4%ni järgmisel aastal. Kiire majanduse hoogustumine 2021. aastal on pidurdunud Venemaa sissetungi tõttu Ukrainasse, kuigi Eesti majandus kohaneb kiiresti. Tarbijahindade tõus jõudis aprillis 19%ni, kuid imporditava energia ja toidu hind, mis tõusis kiiresti viimasel 12 kuul, peaks aasta teisel poolel natuke alanema, tuues selle aasta keskmise inflatsiooni 11.2%ni ja järgmisel aastal 2.5%ni.

Vaatamata ostujõu vähenemisele jääb tarbimise tase oodatavalt kõrgeks. Seda toetavad pandeemia ajal kogutud säästud ja II pensionisamba väljamaksed. Investeeringute maht jääb 2022. aastal tagasihoidlikumaks, aga kasvab 2023. aastal EL fondide toel. Valitsussektori puudujääk kasvab eeldatavasti 4.4%ni SKPst sel aastal ja taandub pisut 3.7%ni 2023. aastal, mil avaliku sektori võla tase jääb 23.5% juurde.

Energiahindade tõttu on inflatsioon rekordiliselt kõrge

Inflatsioonitempo on alates 2021. aasta algusest tõusnud. See kasvas 2021. aasta viimase kvartali 4,6%-lt 2022. aasta esimeses kvartalis 6,1%ni. Euroala koguinflatsioon sööstis aprillis 7,5%ni, mis on rahaliidu ajaloo kõrgeim määr.

Euroala inflatsioon peaks 2022. aastal olema 6,1%, kahanedes 2023. aastal 2,7%ni. 2022. aasta puhul tervikuna tähendab see märkimisväärset ülespoole korrigeerimist võrreldes 2022. aasta talvise vaheprognoosiga (3,5%). Eeldatakse, et inflatsioon jõuab haripunkti käesoleva aasta teises kvartalis 6,9% juures ja alaneb seejärel järk-järgult.

Tööturu olukord on hea ja jätkab paranemist

Tööturul on uuele kriisile vastu astudes kindel jalgealune. 2021. aastal loodi ELi majanduses üle 5,2 miljoni töökoha, mis tõi tööturule juurde ligi 3,5 miljonit inimest. Lisaks sellele vähenes töötute arv peaaegu 1,8 miljoni võrra. 2021. aasta lõpuks oli töötuse määra langus purustanud kõik endised rekordid.

Eelduste kohaselt paraneb olukord tööturul veelgi. ELi tööhõivele prognoositakse selleks aastaks 1,2% suurust kasvu – teisalt kannustab aastast kasvumäära läinud aasta teises pooles antud tugev hoog. Ukraina sõja eest ELi põgenevad inimesed peaksid tööturule jõudma järk-järgult ja selle asjaolu käegakatsutav mõju ei ilmne enne järgmist aastat. Töötuse määr alaneb prognooside kohaselt veelgi ja on ELis käesoleval aastal 6,7% ja 2023. aastal 6,5% ning euroalal 2022. aastal 7,3% ja 2023. aastal 7,0%.

Valitsemissektori eelarvepuudujääk jätkab vähenemist, ent sõjaga seotud kulud suurenevad

Hoolimata kulutustest meetmetele, mille eesmärk on leevendada kõrgete energiahindade mõju ja toetada Ukrainast põgenevaid inimesi, väheneb ELi valitsemissektori üldine eelarvepuudujääk 2022. ja 2023. aastal veelgi sedamööda, kuidas jätkub ajutiste COVID-19 toetusmeetmete tühistamine. ELi puudujääk langeb prognooside kohaselt 2021. aasta 4,7%-lt 2022. aastal 3,6%ni SKPst ja 2023. aastal 2,5%ni SKPst (3,7% ja 2,5% euroalal).

ELi üldine valitsemissektori võla suhe SKPsse, mis saavutas oma kõigi aegade kõrgeima taseme 2020. aastal, kui see oli 92% (euroalal peaaegu 100%), kahanes 2021. aastal umbes 90%ni (97%ni euroalal) ja peaks 2022. aastal langema umbes 87%ni ja 2023. aastal 85%ni (euroala näitajad on vastavalt 95% ja 93%), püsides COVID-19 eelsel tasemel.

Ebakindlus ja riskid sõltuvad sõja käigust

Majandustegevuse väljavaateid ähvardavad riskid ja inflatsioon sõltuvad suuresti sõja käigust, eelkõige selle mõjust energiaturgudele. Kuna ebakindlus on suur, esitatakse koos baasprognoosiga mudelipõhine stsenaariumianalüüs, milles matkitakse energiakandjate kõrgete hindade, samuti Venemaa gaasitarnete täieliku katkemise mõju. Mustema stsenaariumi kohaselt oleksid SKP kasvumäärad umbes 2,5 ja 1 protsendipunkti väiksemad kui baasprognoosis 2022. ja 2023. aasta kohta ette nähtud, inflatsioon aga kasvaks 2022. aastal 3 protsendipunkti ja 2023. aastal enam kui 1 protsendipunkti, see tähendab rohkem kui baasstsenaariumi prognoos.

Lisaks võimalikele energiavarustuse häiretele võivad arvatust suuremad probleemid tarneahelate vallas ja energeetikaga mitteseotud kaupade – eriti toidu – hinnatõusu jätkumine majanduskasvu täiendavalt allapoole suruda ja hindu üles sundida. Impordiga seotud inflatsioonišoki oodatust suurem järelmõju võib suurendada stagflatsiooni ohtu. Suure inflatsioonisurvega käivad kaasas suurenenud riskid rahastamistingimustele. Peale selle on riskitegurite hulgas endiselt ka COVID-19.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid