Kuidas sul tekkis mõte tulla TalTechi avalikku haldust ja riigiteaduseid õppima?

Mul tekkis huvi riigiteaduste vastu juba gümnaasiumis käies. Juba sel ajal tundusid mulle poliitilised ja ühiskondlikud teemad põnevad ning olin uudishimulik, kuidas riik ühtse süsteemina toimib. Ülikooli valides oli mul vaja esmalt otsustada, kas minna Tartusse või jääda Tallinnasse. Vaatamata sellele, et eriti Tallinna noored eelistavad minna pärast keskkooli Tartusse edasi õppima, ei näinud ma ennast seda teed minemas. Sealt edasi oli minu otsus tulla TalTechi õppima suhteliselt ootamatu, sest varasemalt ei teadnud ma tehnikaülikooli kohta kuigi palju. Kuna minu kaksikõde kavatses minna samal ajal TalTechi infotehnoloogiat õppima, siis mõtlesin ka ise uurida, milliseid õppekavasid seal veel pakutakse. Minu üllatuseks oli majandusteaduskonnas riigiteaduste eriala. Uurides õppekava kohta lähemalt, tõmbas minu tähelepanu eelkõige selle mitmekülgsus ja uuenduslikkus kaasata teemadesse ka kaasaja ühiskonnatrende, tehnoloogiat ja innovatsiooni. Hiljem käisin ka tudengivarjuks ning see motiveeris mind veel enam TalTechi õppima tulema.

Kuidas sa üldiselt siinseid õpinguid ja õhkkonda kirjeldaksid?

Mulle väga meeldib TalTechi õhkkond – nii füüsiline keskkond kui ka inimesed. Leian, et siin on hea tasakaal modernsuse ja akadeemilisuse vahel. Samuti näen, et ülikooli atmosfäär on väga sotsiaalne – palju noori tegeleb kooli kõrvalt ka tudengielu arendamisega, mis ühendab nii erinevate erialade kui ka teaduskondade tudengeid. Seda terviklikkust aitab kindlasti luua ka ülikooli linnak, mis seob omavahel nii erinevate teaduskondade maju kui ka tudengiorganisatsioonide kontoreid ning ajaveetmis- või õppimiskohti.

Too palun näiteid oma lemmikutest õppeainetest.

Kõige paremad õppeained on olnud need, kus on toredad ja aktiivsed õppejõud, kes lisaks teooriale toovad näiteid ka praktikast. Mulle on kõige enam meeldinud Eesti riik ja kohalik omavalitsus, Poliitikate kujundamine ja Haldusreformid.

Milline näeb välja sinu õppekava praktika?

Meie eriala puhul on üks peamine omadus kindlasti mitmekülgsus. Õppekaval on väga palju variante, kuhu praktikale minna, ning keegi pole kohustatud valima ainult riigisektoris pakutavate ametite vahel. Mõned minu kursusekaaslased töötavad näiteks jätkusuutlikes iduettevõtetes, mõttekodades, tehnoloogia- või ka audiitorettevõtetes. Praktikal käiakse nii ministeeriumites, allametites, riikliku osalusega ettevõtetes kui ka erafirmades. Mina käisin praktikal Riigikogu Kantseleis Riigikogu komisjonide sekretariaadis, hiljem veel Sotsiaalkindlustusametis ja Praxise mõttekojas.

Mida sa praktika käigus kõige rohkem õppisid?

Riigikogus õppisin lähemalt tundma poliitika kujundamise protsessi – sain kogeda, kuidas seadusandlusprotsess reaalselt töötab, milline roll on selles riigiametnikel ja millistes etappides on nende töö kõige kaalukam.

Mida sa plaanid pärast bakalaureuseõpinguid teha?

Ma soovin kindlasti jätkata magistrantuuris avaliku sektori juhtimise ja innovatsiooni õppekaval. Algselt ma ei kavatsenud samas valdkonnas magistritasemel jätkata, kuid minus püsib siiani soov õppida sellel teemal edasi. Lisaks alustasin hiljuti tööd ka Riigikogu Kantseleis.

Kellele see õppekava sobib?

Meie eriala kätkeb endas mitmeid valdkondi ja nendevaheliste seoste analüüsimist. See hõlmab nii riigi- kui ka globaalsel tasemel poliitilisi, ühiskondlikke, finantsilisi, juriidilisi ning innovatsiooni ja ettevõtlust käsitlevaid õppeaineid. Mitmekülgsusest tulenevalt avardab see palju silmaringi ja aitab arendada arusaama nii ülemaailmsetest kui ka riigisisestest protsessidest. Kindlasti peab meeldima ka lugeda ja kirjutada, et õpingud oleksid meeldivamad.

Kas sul on mõni nõuanne neile, kes alles valivad erinevate õppekavade vahel?

Avalik haldus ja riigiteadused on hea valik eeskätt neile, kellel on soov tulevikus riigitöö arendamisse panustada või kellel on tahe aidata kaasa ülemaailmsete probleemide lahendamisele (nt kliimasoojenemine, ebavõrdsus, jätkusuutlikkus), kaasates sellesse innovatsiooni, uusi tehnoloogilisi väljavaateid ja strateegilist mõtlemist. Samuti arvan, et eriala sobib ka neile, kes ei tea täpselt, mida nad teha tahavad, kuid on huvitatud ühest või paarist õppekavas olemasolevast teemast. Leian ka, et eriala loob hea põhja, mille pealt konkreetsel teemal edasi spetsialiseeruda.

Millised väljakutsed ootavad ees neid tudengeid, kes sellele õppekavale õppima tulevad?

Nagu varem mainitud, koguneb kindlasti õpingute käigus palju lugemist ja kirjalikke töid, kuid näen, et need arendavad väga hästi analüüsivõimet ja mõtlemisoskust. Matemaatikat või arvutamist on meil selle võrra vähem kui teistel majandusteaduskonna õppekavadel, kuid päris ilma matemaatikata siiski ei saa ja puhas humanitaarvaldkonna õppekava see ei ole.

TalTechi majandusteaduskonna bakalaureuseõppekavad

  • Avalik haldus ja riigiteadused

  • Rakenduslik majandusteadus

  • Ärindus

  • Õigusteadus (inglise keeles)

  • Rahvusvaheline ärikorraldus (inglise keeles)

Kandideerimisperiood: 01.01.–06.07.2022 kell 12.00

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid