Hiina võlg kasvas esimeses kvartalis 2,5 triljoni dollari võrra, USA võlg 1,5 triljonit dollarit. Euroala koguvõlg aga vähenes kolmandat kvartalit järjest. IIF-i analüüsist on näha, et mitmed riigid on sisenemas rahapoliitika karmistamise tsüklisse, mida juhib USA föderaalreserv ja mille dollarites nomineeritud võlg on kõrge.

"Kuna keskpangad jätkavad poliitika karmistamist, et ohjeldada inflatsioonisurvet, suurendavad kõrgemad laenukulud võlgade haavatavust,” seisab IIF-i raportis. Võrdlustähtajaga 10-aastase riigivõlakirja tootlus on sel aastal tõusnud umbes 150 baaspunkti ja selle kuu alguses saavutas kõrgeima taseme alates 2018. aastast. Valitsussektori võlg on samal perioodil kasvanud aeglasemalt, kuid laenukulude suurenedes on riigibilansid jätkuvalt surve all.

"Valitsuse rahastamisvajadused on endiselt pandeemiaeelsest tasemest tunduvalt kõrgemad, seega võivad kallinenud ja kõikuvad toormehinnad sundida mõnda riiki veelgi suurendama avaliku sektori kulutusi," sõnas IIF. Ülemaailmne võla suhe SKT-sse langes 348-ni, mis on umbes 15 protsendipunkti madalam aasta tagasi püstitatud rekordist, Euroopa Liidu riikides on märgata märkimisväärset paranemist. IIF teatas, et Vietnam, Tai ja Korea tegid selle meetme suurima tõusu. "Sel aastal peaks kasv märkimisväärselt aeglustuma, avaldades negatiivset mõju võladünaamikale," seisab IIF-i aruandes.