Jaan Hendrik Murumets:“Selleks, et tulemus oleks tulevikus parem, peab mõtteviis toetama eksperimenteerimist ja innovatsiooni”
IoT-seadmetel põhinevaid lahendusi pakkuva ettevõtte Krakul tegevjuhi Jaan Hendrik Murumetsa sõnul on elektroonikatööstuse võtmeelementideks digitaliseerimine ja huvi nutikamate toodete arendamise vastu. Selle kõige eelduseks on julgus katsetada ning uskuda innovatsiooni.
Milline on Krakuli sünnilugu?
Krakuli asutaja ja esimene töötaja oli mu lapsepõlvesõber Markus Järve, kes rajas ettevõtte, et teha Bikeepile ja Threod Systemsile elektroonikat. Markus kutsus mind enda firmasse tööle 2013. aasta oktoobris. Minust sai teine töötaja, kes on täitnud aastate jooksul kõiki töid siin peale mehaanikainseneri töö. Kui Markus 2017. aastal Krakulist edasi liikus, sai minust ettevõtte juht. Kahemehe ettevõttest, mis pakkus kahele ettevõttele elektroonikadisaini, on kasvanud nüüd miljonilise käibega edukas ettevõte, kus on enam kui 20 tipptasemel spetsialisti ja suurepärased kliendid üle kogu maailma, kes soovivad enda äri nutikamaks muuta.
Millega Krakul täna tegeleb?
Krakul teeb asju nutikaks ja paneb neid ise sõitma ehk arendame ja aitame luua asjade interneti seadmetel põhinevaid lahendusi - oleme tootearendusbüroo ja loome asjade interneti ja autonoomsete süsteemide lahendusi. Meil töötab 22 tippspetsialisti, kes on kogenud elektroonika-, tarkvara- ja tootearendusinsenerid. Teeme klientide häid ideid veel paremateks toodeteks ning usume, et need lahendused, mida me koos klientidega välja töötame, muudavad inimeste elu mugavamaks ja nutikamaks.
Krakul teeb asju nutikaks ja paneb neid ise sõitma.
Meie kliendid on suures osas ägedad Eesti ettevõtted, kes ekspordivad oma tooteid ja teenuseid üle kogu maailma, nii et meie arendusi võib leida väga paljudest kohtadest ning eri maailmajagudest. Ekspordime ka ise üha enam lahendusi teistesse riikidesse. Krakuli arendatud lahendusi on nii kosmoses kui 100 meetri sügavusel vee all. Ja varsti ka Kuu peal – koostöös Crystalspace’i ja Tartu observatooriumiga arendatud stereokaamerad lähevad esimese Eesti tehnoloogiana Kuu peale.
Milline oli Krakuli perspektiiv alguses ja kuidas see on ajas muutunud?
Kui me hakkasime ettevõtet tegema, siis sattusime õigesse aega ja õigesse kohta. Kui vaadata sektori kasvu ja seda, kuhu maailm liigub, siis sattusime üheksa aastat tagasi justkui kogemata tegema neid asju, mida praegu Eestis ja maailmas üldiselt üha rohkem tehakse. Eesti elektroonikatööstus on väga suur ja kasvab hoogsalt, valdkond moodustab ligi veerandi ekspordist ja on üks suurimaid tööandjaid. Me tegutseme kiiresti kasvavas valdkonnas, millega kaasneb üha suurem huvi tööstusprotsesside digitaliseerimise ja nutikamate toodete arendamise vastu.
Vaadates tagasi algusaega, millised olid esimesed suured õppetunnid ning õnnestumised?
Õppetundidest võiks lausa raamatu kirjutada, aga kindlasti võiks sama teha ka õnnestumistest. Kui ma sain 25-aastaselt ettevõtte juhiks, siis tundsin, et ma sain justkui kogemata ettevõtjaks, kellel ei ole ärialast haridust. Mõtlesin, et see on väga unikaalne võimalus, aga ka suur vastutus. Noore juhina aitas mind palju arusaamine, kui oluline on usaldada enda kolleege.
Üks väljakutse on kindlasti olnud kõikide vajalike oskuste tagamine ettevõttes. Tavakasutajad ei pruugi selle peale tullagi, kui palju arendusi on ühes seadmes ja mida peab tegema, et seade hästi töötaks. Me teeme arendusi ka väga keerulistesse keskkondadesse, näiteks kosmoses on täiesti teistsugused väljakutsed kui Maa peal. Sellepärast on meil ka väga eri oskustega inimesed tööl.
Suurteks õnnestumisteks pean meie suurepärast tiimi ja häid pikaajalisi partnerlussuhted klientidega. Uued kliendid tulevad meie juurde tihtipeale teiste klientide soovitustel ja nii saame väga kiirelt luua kliendisuhted, mis põhinevad läbipaistvusel ja heal usul. Meie inimesed on Krakuli suurim väärtus ja mulle on alati see kõige olulisem olnud, et meil oleks head inimesed, kellele meeldib siin töötada ja kes tunnevad, et nad saavad siin hästi tööd teha.
Tagasi vaadates, kas te oleksite teinud midagi teistmoodi?
See ei ole väga minu moodi nii küsida endalt. Minu ja meie tiimi üks põhimõte on see, et tuleb julgeda asju proovida. Kõik ei pea kohe esimese hoobiga õigesti minema. Either you win or you learn something - juhindun pea alati sellest mõttest. Meil on seisukoht, et ainuke asi, mida meil on mõtet vaadata, on see, mida me homme teeme teisiti, selleks, et tulevikus oleks tulemus parem. See mõtteviis toetab eksperimenteerimist ja innovatsiooni.
Millist rolli on Krakuli igapäevatöös Telia telkopartnerina mänginud?
Telia on olnud meie partner nii mitmeski projektis mobiilsidevõrgu rollis, oleme Telia inseneridega mitmeid projekte koos debug’inud. Meie meeskond kiidab Telia uut veebiteenust, kus saab hallata M2M SIM-kaarte ja tagasisidet, mis seadmetega toimub.
Asjade interneti arendajana saame Teliaga koostöös katsetada uusi tehnoloogiaid.
Asjade interneti arendajana saame Teliaga koostöös katsetada uusi tehnoloogiaid. Arendame Krakulis tooteid ja teenuseid, mis on ajast ees - seetõttu on meie jaoks väga oluliseks koostööpartnerid, kellega me saame koos visioneerida, uusi lahendusi katsetada ja neid lahendusi klientideni viia. Ma usun, et ka Telia jaoks on oluline saada sisendit selle kohta, milliseid asjade interneti teenuseid kliendid soovivad, seega on meie koostöö loodetavasti kahepoolselt kasulik. Teeme Teliaga ka tiimide kogemuste vahetamise üritusi, et mõtteid ja teadmiseid omavahel vahetada.
Telia 5G võrku kasutab näiteks ka Krakuli emaettevõtte Bercmani nutika ülekäiguraja lahendus Tartus, kus on esimene 5G võrku ühendatud nutikas ülekäigurada, mis muudab masinnägemise abil reguleerimata ülekäiguraja jalakäijatele ohutumaks. Ülekäiguraja infosüsteem «näeb» liiklejaid ja hoiatab neid võimalike ohtude eest valgussignaaliga. 5G tehnoloogia rakendamisel on oluline roll innovatsiooni edendamisel ja üks oluline suund ongi turvaline liiklus.
Ma usun, et meie asjade interneti ja autonoomsete süsteemide arenduse valdkonnas saabki olla pidevalt innovatsiooni keskel ning luua tooteid ja teenuseid, mis radikaalselt muudavad inimeste eluviisi ja heaolu.
Üks väga hingelähedane valdkond on näiteks Eesti linnades inimkeskse linnaruumi loomine ja mikromobiilsuse toetamine
Üks väga hingelähedane valdkond on näiteks Eesti linnades inimkeskse linnaruumi loomine ja mikromobiilsuse toetamine. Mida mugavam on inimestel kasutada autodele mõistlikke alternatiive, seda paremaks muutub inimeste elukvaliteet linnades. Ma usun, et meie arendatud lahendused, näiteks elektrijalgrattad, nutikad rattaparklad on osa nutika tuleviku linna lahendustest.
Lõpuks määrab keskkond, kus me elame väga palju - meeldivad eluruumid, enda liigutamine, ligipääs transpordile ja seeläbi töökohtadele on kõik olulised asjad nii inimestele kui ühiskonnale.
Mis võiks olla see konkreetne projekt või suurem unistus, mille võiks tulevikus ära teha?
Üks väga oluline teema minu jaoks on inimkeskne ja turvaline linnaruum, linna- kui elukeskkond. Näiteks Tallinnas on selgelt eelistatud autojuhid, mitte jalg- või tõukeratturid, teid planeeritakse vastavalt autojuhtide vajadustele. Ma unistan sellisest linnakeskkonnast, kus on mugav kasutada elektrilisi tõukerattaid, elektrirattad, jalgrattaid ning ühistransporti, kus inimesed eelistavad kergliikureid autodele, sest see on neile mugavam. Praegu on need inimesed, kes eelistavad jalgratast, pigem vastuvoolu ujujad, kes hoolimata sellest, et puudub korralik infrastruktuur, riskivad ja teevad selle valiku.
Selleks on vaja korralikke kõnniteid ja rattateid, hästitoimivat ühistransporti ja rahustatud linnaliiklust, kus nutikad liikluslahendused aitavad inimelusid säästa. Need arengusuunad on suurtes Euroopa linnades, nagu Barcelona ja Pariis juba hoogsalt käimas. Ma tahaksin väga näha, et Eesti jõuab ka kiirelt järgi, et inimestele antakse autode arvelt linnaruum tagasi. See tõstab inimeste elukvaliteeti, elavdab majandust, sest tänavatel liikuvad inimesed toovad ka ettevõtetele rohkem kliente juurde.
