Pakiline vajadus on seadusandluse kaasajastamiseks. Üleilmne Suur töölt lahkumiste laine on toonud kaasa ka põua personalitöötajate hulgas. Samas on personalijuhtimise maine oluliselt tõusnud enamikus sektorites.

Personalitöö maine on kõrge ning enam kui pooled vastanutest leiavad, et see on viimase 12 kuu jooksul tõusnud. Eesti HR Seltsi presidendi Helo Tamme sõnul on sellel kindlasti seos viimase paari pandeemia-aastaga, käimasoleva sõja ning sõjapõgenike teemaga. „Muutunud maailm on toonud uued teemad ka personalitöötajate töölauale ning keerulistes oludes on tulnud just personalitöötajatel kiiresti kohaneda, et vastata juhtide ja töötajate ootustele,“ sõnas Tamme. Personalijuhtimise mainet hindavad keskmisest kõrgemaks teenuseid pakkuvate ettevõtete töötajad, aga ka finants- ja teenindussektori töötajad. Keskmisest madalamaks hindavad aga avaliku sektori töötajad, kes toovad enim ka välja maine langust viimase aasta jooksul.

Uuringust selgus, et Eesti ettevõtted vajavad äri jätkusuutlikkuse tagamiseks kiireid seadusemuudatusi inimeste juhtimisega seotud valdkondades. Personalivaldkonna töötajad leiavad, et pakilisi seadusemuudatusi on vaja eelkõige töösuhete paindlikkuse, kaugtöö ning välismaalaste värbamise osas, et tagada ettevõtetele edu. Koguni 91% vastanutest näeb, et lähema 2–5 aasta jooksul töötavad inimesed nii osaliselt kontoris kui kaugtööl paralleelselt hübriidtöö vormis.

Ettevõtete suurenenud ja tööturu muutunud vajadused on tekitanud ettevõtetes personalitöötajate põua. Tervelt 85% personalitöötajatest on püütud viimase poole aasta jooksul mõne teise ettevõtte poolt ühel või mitmel korral värvata. Seda kinnitab ka suurenenud personalivaldkonna tööpakkumiste arv nii portaalides kui ka LinkedInis.

“Personalitöötajatelt oodatakse üha enam strateegilist partnerlust, personaliprotsesside arendamise kogemust, kiiret reageerimis- ja kohanemisvõimet töötajate heaolu teemades,“ rääkis SinuLabi arendusjuht Maarit Vabrit-Raadla. Samas, personalivaldkonnas puuduvad oskused ja teadmised agiilsete meetodite kasutamiseks, mis on hädavajalikud organisatsioonide kiireks kohanemiseks uute oludega. Suur osa personalitöötajaid pole kunagi kasutanud agiilseid meetodeid personaliteenuse ja -toodete elutsükli etapiliseks muutmiseks ega äriväärtuste loomiseks teadlike otsuste tegemisel.

Koroonapandeemia kriis on ettevõtete laualt kadunud ning asendunud sarnaste teemadega, mis olid enne vahepealset langust – ettevõtete laual on prioriteetideks värbamine, töösuhted ja töötajakogemus, nagu oli ka enne kriisiaega. Uuringust selgus ka, et ettevõtete juhid peavad aga juba praegu prioriteetseks eelkõige õppimist ja arendamist, tööandja brändingut, mitmekesisust ja kaasatust ning uute töövormide kujundamist. Need teemad on personalitöötajate tööplaanidesse jõudmas alles 2023. aastal. Tulevikutrendidena ennustavad 75% vastajatest lähima viie aasta jooksul fookusesse tulevat töötajate üldise heaolu ja töötajakogemuse teemasid, uusi väljakutseid hübriidtöö osas ning valdkonna muutmist rohkem nõustavamaks.

Eesti Personalijuhtimise aastauuringu tegid koostöös Eesti HR Selts ja SinuLab aprillis 2022 ning sellele vastas 212 personalivaldkonna huvilist, sh personalijuhid, personalitöötajad, organisatsioonide juhid ja ka muud töötajad, kelle tööülesannete hulka personalitöö osaliselt kuulub. Uuringus osalenutest 50% töötavad keskmise suurusega organisatsioonis (töötajate arv vahemikus 51 kuni 500). Enim oli vastajaid tehnoloogiasektorist, seejärel tootmisest, teenindusest ja avalikust sektorist.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid