Lisaks kortermaja kindlustusele tasub teha ka eraldi kodukindlustus. Miks?

Kui igakuiselt tasutakse korteriühistule kindlustusmakset, siis on tarvilik ka teada, mida kuumakse endast täpsemalt sisaldab. Selleks, et suure tormi või tulekahjuga ei kaasneks ootamatusi, soovitab Gjensidige kindlustus olla korteriomanikel kursis, mis on täpselt kindlustatud ning vajadusel pidada nõu korteriühistu ja kindlustusandjaga.

Kas piisab ainult kortermaja kindlustusest?

Kui kortermajal on kindlustatud hoone karp, sealhulgas katus ja fassaad, ei ole tegemist täislahendusega. Vältimaks õnnetuse tagajärjel tekkinud suuremaid kulutusi, peaks korteriomanikul olema oma korterile tehtud eraldi kodukindlustus. See aitab õnnetuse korral korterisiseste taastustöödega, sest korteriühistu hoone karbi kindlustus katab kortermaja puhul osa, mis kuulub ühisomandisse.

Suhtlus kindlustusandjaga ei piirdu aga ainult lepingu sõlmimisega. Koduomanikel kipub ununema, et korteri remonttöödest peab teavitama ka oma korteri kindlustusandjat. Kui algamas on suurem remont või ümberehitus, mis tekitab müra või on plaanis maha võtta mittekandvaid seinu, tuleb see kooskõlastada ka korteriühistuga. Suuremate muudatuste on vaja kooskõlastada tööd kas omavalitsuse, päästeameti või muinsuskaitseametiga vastavalt nõuetele.

Vastavalt remonttööde suurusest võib kindlustusandja uurida remondi ulatust, misjärel otsustatakse, kas kindlustus kehtib tavatingimustel või vajab näiteks suuremate ehitustööde puhul eraldi läbirääkimist ja kindlustuskaitse muutmist. Samuti tuleb kindlustusandjat teavitada remondi lõppemisest, et taaskord kindlustusleping üheskoos üle vaadata ning kõik muudatused saaks kindlustuslepingus kajastatud.

Ühest küljest on ilma korrektse majaplaanita päästjatel raske kustutustöid läbi viia, teisalt raskendab see kahjukäsitlusprotsessi. Näitena toob Gjensidige kindlustuse esindaja Denis Nikolajev 16. mail “Kuuuurija” saates kõlanud Pae tänava põlengu. “Ehitusregistri järgi on kortermaja maksimaalselt kolme (osaliselt 4-korruseline), kuid kohapeal selgus, et mõnele korterile oli juurde ehitatud ka 4. ja 5. korrus,” ütles Nikolajev.

Millistele dokumentidele tähelepanu pöörata?

Kui on põhjust kindlustuse poole pöörduda, on just ühistu esimees see, kes võtab ühendust kindlustusandjaga, kutsub vajadusel kokku koosoleku ning jagab edasisi korraldusi. Kindlasti peab olema korterühistul õigeaegselt korrastatud projektdokumentatsioon, mis hõlmab endas kõiki ehituse või ümberehitusega seotud dokumente ehk kooskõlastusi, ehitus- ja kasutuslube, akte jne.

Gjensidige esindaja sõnul võib olenevalt juhtumist kindlustuse jaoks vajaliku dokumentatsiooni hulk olla väga mahukas. “Korrektne ja asjakohane dokumentatsioon on oluline, sest selle järgi saab kindlustusandja taastada hoone õnnetuseelse olukorra võimalikult kiiresti.”