Balti riikide ja Soome ühendused kutsuvad üles tegema tihedamat koostööd fossiilsetest kütustest loobumiseks

Ligi 50 kodanikuühendust Balti riikidest ja Soomest kutsuvad ühispöördumisega üles valitsusjuhte edendama regionaalset koostööd kiiremaks loobumiseks fossiilsetest kütustest.

Ühendused pakuvad selleks lahendusi alates viivitamatust Vene fossiilkütuste kasutamise keelustamisest kuni ELi kliimapaketi “Eesmärk 55” energeetikat puudutava ambitsiooni tõstmiseni. Kõnealused teemad on arutlusel valitsusjuhtide kohtumisel Euroopa Ülemkogul mai lõpus.

Tihedam koostöö nelja riigi energiapoliitika planeerimisel kiirendaks piirkonna sõltumatust fossiilsetest kütustest. See aitaks pikas plaanis nii kliimat, meie regiooni energiajulgeolekut, tarbijate rahakotti kui ka Ukrainat.

“Tegutseda on vaja kohe ning regionaalne koostöö on selleks hädavajalik. Meie pakutud lahendusteks on näiteks taastuvenergia ja energiatõhususe meetmete senisest kiirem siseriiklik arendamine ning selles piiriülese koostöö tegemine Balti riikide ja Soome vahel. Mitmeid pöördumises välja pakutud lahendusi, nagu näiteks 2030. aasta energiatõhususe eesmärgi tõstmist ning taastuvenergia haldusmenetluste kiirendamist on oma RePowerEU plaanis välja pakkunud ka Euroopa Komisjon. Rohepöörde elluviimiseks ning esmalt Vene gaasist ja seejärel üldiselt fossiilkütustest kiireks loobumiseks on äärmiselt oluline neid Euroopa Komisjoni ettepanekuid toetada ja ellu viia ka liikmesriikidel,” avab pöördumise tausta Eestimaa Looduse Fondi kliimapoliitika ekspert Johanna Maarja Tiik.

Eesti Rohelise Liikumise gaasi ja energiapoliitika huvikaitse ekspert Johanna Kuld lisab: “Praegune olukord, kus nii Eestis, Lätis kui ka Soomes kaalutakse püsivate LNG-terminalide ehitamist, ähvardab tekkida üleliigne fossiilse gaasi võimekus, arvestades võrdlemisi väikest regionaalset nõudlust. See lukustaks regiooni kulukasse ning saastavasse fossiilkütusesse aastakümneteks.”

Pöördumisele alla kirjutanud ühendused ootavad riigijuhtidelt, et energiapoliitika edasiste sammude planeerimisel Euroopa roheleppe eesmärkide elluviimisel peetaks silmas energiajulgeoleku tagamise kõrval ka keskkonnaaspekte ja regionaalse koostöö olulisust.

Pöördumine jõuab riigijuhtideni 30.–31. mail toimuva Euroopa Ülemkogu eel, kus ühe teemana on arutluse all energiapoliitika, sh jõupingutused Vene fossiilkütustest loobumiseks. Eestit esindab kohtumisel peaminister Kaja Kallas.