Tsiviil- ja haldusasjade lahendamise kiiruse poolest on Eesti Euroopas teisel kohal.

„Oleme juba mitmeid aastaid pingutanud selle nimel, et kohtusüsteem oleks võimalikult lapsesõbralik. Laste jaoks võib kohtusüsteemiga kokkupuude juba mõttena olla pelutav kogemus, mistõttu on väga oluline, et last koheldakse tema eale vastavalt ning ta tajuks kohut sõbraliku asutusena. Võrdlustabelis paistab Eesti selles vaates positiivselt välja. Kahe hindamise vahelisel ajal on loodud lapsesõbraliku menetluse veebileht, kust saavad infot nii justiitsasutustega kokkupuutuvad lapsed, nende vanemad kui ka spetsialistid. Samuti on koostööprojekti „Nooresõbralik õigussüsteem“ raames toimunud mitmeid koolitusi ja kaasavaid arutelusid, “ selgitas justiitsminister.

Lapsesõbralikkuse hindamisel arvestatakse näiteks seda, kuivõrd pakuvad kohtud laste jaoks sobilikku infot kohtumenetluse kohta, kuidas lapsi kohtumenetluse jaoks ette valmistatakse ning kui palju koolitatakse kohtunikke lastega seotud kohtumenetlusi läbi viima.

Sarnaselt eelnevate aastatega on Eesti koos teiste Balti riikidega raporti kohaselt esirinnas digitaalse arengu poolest, kohtuga on võimalik suhelda digitaalselt ning ka oma kohtuasja menetluse kulugu on võimalik elektrooniliselt jälgida.

Kohtuasjade hulga poolest elanike kohta on Eesti Euroopa Liidu riikide hulgas viiendal kohal. Esimese astme kohtusse pöördumiste arv tõusis võrreldes varasemaga. Kui 2019. aastal pöördus 100 elaniku kohta keskmiselt ligikaudu 23 inimest, siis 2020. aastal oli vastav arv juba 24. Trend on olnud tõusujoones ka varasematel aastatel. Seejuures kohtuasjad lahendatakse tõhusalt – Eesti on Euroopa riikide hulgas tsiviil- ja haldusasjade lahendamise kiiruse poolest maa- ja halduskohtutes Taani järel teisel kohal. Kõigis kohtuastmetes asjade lahendamise kiiruses on Eesti viies riik Euroopas.

„Kohtute töökoormus on aasta-aastalt tõusnud, seda kahel põhjusel – esmalt inimesed usaldavad kohtuid ja soovivad oma vaidlusi lahendada viisakal moel ning teiseks on kohtud saanud järjest uusi tööülesandeid,“ sõnas Riigikohtu esimees Villu Kõve. „Seda kiiduväärsem on, et menetluskiirus ei ole langenud ning kohtud töötavad tõhusalt selle nimel, et inimene saaks võimalikult kiiresti oma murele lahenduse,“ lisas Kõve.

Õigusemõistmise tulemustabelit koostab Euroopa Komisjon alates 2013. aastast. Selle eesmärk on anda usaldusväärset ja võrreldavat informatsiooni Euroopa Liidu liikmesriikide õigusemõistmise süsteemide toimimise kohta.

2022. aasta tulemustabeliga saab tutvuda Euroopa Komisjoni kodulehel.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid