Taastuvenergia kasvuambitsioon, mida viib ellu Tallinna börsil noteeritud tütarettevõte Enefit Green, on varasema strateegiaperioodiga ja investoritele seni antud lubadusega võrreldes kasvanud enam kui kaks korda. Kui varem nägi tegevuskava ette uute tuule- ja päikeseparkide juurdekasvu 600 megavati võrra 1100 megavatini aastaks 2025, siis nüüd näeb taastuvenergia veelgi ambitsioonikam kasvuplaan ette tänase tootmisvõimsuse (457 MW) enam kui neljakordistamist ca 1900 megavatini aastaks 2026.

„Tasakaalu leidmine energia taskukohasuse, keskkonnamõju ning varustuskindluse vahel on tõusnud ühiskondlikult kriitiliseks teemaks kõigil Eesti Energia koduturgudel,“ ütles Eesti Energia juht ja Enefit Greeni nõukogu esimees Hando Sutter. „Kiireim ja ühiskonna jaoks soodsaim lahendus seisneb elektrifitseerimises, mille käigus taastuvelekter asendab fossiilseid energiaallikaid, nagu mootorikütuseid transpordis või maagaasi soojusenergia saamisel. Oleme klientidele lubanud, et tagame selles energiapöördes neile piisaval hulgal taastuvelektrit, seda kas ise tootes või teistelt arendajatelt kokku ostes,“ lisas ta.

Viieaastase plaani elluviimisel tõotab Eesti Energia taastuvelektri aastane toodang ulatuda 2026. aastaks koduturgude peale kokku ligi 5 teravatt-tunnini võrreldes 2021. aasta 1,5 teravatt-tunniga. Võrdluseks, selline kogus taastuvelektrit võimaldab katta ära kuni 1,5 miljoni keskmise majapidamise aastase elektritarbimise.

Tänaseks on uutest elektrijaamadest ehitusfaasis Tolpanvaara (72 MW) tuulepark Soomes, Akmene (75 MW) ja Šilale II (43 MW) tuulepargid Leedus, Purtse (21 MW) tuulepark Eestis ja kaks päikeseparki Poolas (15 MW) – kokku 226 MW. Nendele projektidele lisaks valmib 2026. aasta lõpuks ligi 600 MW ulatuses maismaatuuleparke Eestisse ja Leetu ja ligi 600 MW ulatuses päikeseelektrijaamu Eestisse, Lätti, Leetu ja Poola.

„CO2 vabale tootmisele üleminekule ja rohelist elektrit tarbivate energialahenduste laiemale kasutuselevõtule oleme andnud nime: teekond nulli. Eesti Energia kliendid, kes soovivad aastateks oma elektrikulu fikseerida ja tarbida kohalikku puhast energiat, pakuvad samal ajal arendajale investeerimiskindlust ehk aitavad mõlemale kasulikus rohepöörde partnerluses uusi tuule- ja päikeseparke ehitada,“ selgitas Sutter.

Sellise lahenduse on praeguseks valinud üle 35 000 Eesti Energia äri- ja kodukliendi tarbimismahus 13 TWh. Klientidel aitab Eesti Energia rohepööret ellu viia ja keskkonnajalajälge vähendada erinevate energialahenduste kaudu, pakkudes muu hulgas päikese- ja soojuslahendusi, laadimis-, salvestus- ja valgustusteenust ning energiatarbimise paindlikku juhtimist.

Võrguettevõtte Elektrilevi roll teekonnal nulli on tagada Eesti väiketootjate, eeskätt uute päikeseelektrijaamade liitumine jaotusvõrguga. Kui 2021. aasta lõpuks oli Elektrilevi võrgus ligi 12 000 päikeseelektrijaama koguvõimsusega 385 MW, siis 2026. aasta lõpuks kolmekordistub tootjavõimsus enam kui 1100 MW-ni. See tähendab, et päikeselisel suvepäeval võib tulla kogu Eestis vajaminev elekter päikeseelektrijaamadest.

Narva soojuselektrijaamade roll on olla tootmises paindlik ja osaleda elektriturul kõrge nõudlusega perioodidel. Eesti Energia on valmis elektri varustuskindluse eest vastutavale süsteemihaldurile Elering pakkuma juhitavat tootmisvõimsust ja elektrisüsteemi sageduse hoidmiseks vajalikke teenuseid ka pärast 2023. aastat. Raskuskese langeb praegu lähiregiooni juhitavatest elektrijaamadest konkurentsivõimelisemale Auvere elektrijaamale ja kahele ülejäänud keevkihttehnoloogial põhinevale tootmisplokile.

Oluline osa Eesti Energia pikaajalisest süsinikuneutraalsuse strateegiast puudutab vedelkütuste tootmiselt järk-järgulist üleminekut keemiatoodete lähteainete tootmisele, milleks ettevõte on kaasanud partnerid ja teadusasutused. “Euroopa keemiatööstusettevõtted tunnevad juba täna huvi Eesti Energia tulevikus toodetavate lähteainete vastu, kuna nende saamisprotsess on jätkusuutlikum võrreldes toornafta töötlemisega. Nimelt võimaldab Enefit-tehnoloogia põlevkiviga koospürolüüsida jäätmeid – vanu rehve ja seni taaskasutamatuna käsitletud segaplasti prügi. Pärast järeltöötlust on neist võimalik uuesti igapäevaeluks vajalikke materjale ja esemeid valmistada,“ selgitas Sutter ja rõhutas, et tõelisel ringmajandusel põhinev arenguväljavaade muudab ka tööstuse Ida-Virumaal jätkusuutlikuks.

„Põlevkivist ei toodeta hiljemalt 2040. aastal enam midagi, mida põletatakse. Põlevkivi väärtuslikumal kasutusel puudub seejärel seos energeetikaga, samas kui Ida-Virumaal säilivad Eestile kõrget lisandväärtust loovad töökohad,“ lisas ta. Energiapöördeks vajalikud investeeringud on eranditult väga kapitalimahukad. Baasinvesteeringute kõrval plaanib Eesti Energia ainuüksi uutesse arendusprojektidesse investeerida viie aasta jooksul 2 miljardit eurot, millest ligi 1,5 miljardit läheb taastuvenergeetikasse.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid