Eesti Venemaa majandusdiplomaat: Venemaale saabub raskem aeg sügisel

Sügiseks on Vene tehaste laod lääne tehnoloogia komponentide varudest tühjad ning peavad tootmise lõpetama. See toob sügiskuudel kaasa ka majanduslanguse süvenemise, ütleb Eesti Venemaa saatkonna majandusdiplomaat Ingvar Bärenklau.

Bärenklau ütleb, et Venemaal on paljud hinnad administratiivselt reguleeritud ning riiklik statistika üritab olukorda ilustada. Kui Eestis oli aprillis inflatsioon 18,8%, siis Venemaa kohta teatas sealne statistikaamet aprilli tarbijahindade kasvuks aastases võrdluses 17,8%. „Oma kogemuse põhjal võin öelda, et näiteks toiduainete hinnad on Moskvas oluliselt kallimad kui Eestis. Samas venemaalase keskmine palk jääb Eestile kõvasti alla. Seega kannatab oluliselt suuremal määral siinsete inimeste toimetulek,” räägib Bärenklau. Tema ütlusel ei oodanudki keegi, et Vene majandust tabab sanktsioonide mõjul kohene kokkuvarisemine ja seda polegi tema väitel taotletud. „Vene majandus jääks tõenäoliselt toimima ka täieliku isolatsiooni korral muust maailmast, kuid sellise majanduse arengu- ja innovatsioonivõime oleks äärmiselt kesine,” ütleb ta.

Praeguste üsna tugevatena tunduvate Venemaa majandusnäitajate taga on peamiselt nafta-gaasi jt toorainete jätkuv eksport senises mahus. Arvestades toormehindade kõrgseisu on mahud isegi rekordilised. Samal ajal on sanktsioonide tõttu oluliselt kokku tõmbunud kaupade import läänest, mille tulemusel näeb Venemaa maksebilanss praegu hea välja, selgitab Bärenklau. „Riik justkui teenib oluliselt rohkem kui kulutab ja see toetab rubla kurssi. Riigieelarve aga tüürib sõjast tulenevalt ikkagi miinuse poole,” märgib Bärenklau.