Gaasituru osalised tõdesid, et gaasisüsteemi olukorda tuleb analüüsida mitte ühe riigi kaupa, vaid kogu regioonis tervikuna. Meil on sisuliselt ühine turg Soome, Läti ja Leeduga ning Eestit mõjutab sellest tulenevalt oluliselt ka naaberriikides toimuv.

Arutelu käigus käsitleti turuosaliste kohustust hakata esitama Eleringile igakuiselt andmeid gaasibilansi, tarbimise, tarnete ja varude kohta. Andmete esitamise tehnilised detailid vajavad jooksva töö korras täpsustamist, et esitatavad andmed kajastaksid kogu gaasitarbimist, ka seda osa, mis ei ole erinevatel põhjustel ostu-müügilepingutega kaetud või kui müüja vahendab tarbijale gaasi otse gaasibörsilt.

Kõne all oli juba toimunud tarbimise muutus Soomes ja Balti riikides, kus selle aasta esimesed kuud näitavad tarbimise vähenemist. Esialgu puudub selgus, kas tegemist on pehmest talvest ja ühekordsetest teguritest tulenevate muutustega või näitab see ka tarbimismustrite pikaajalisi muudatusi ehk teatud tarbijate üleminekut gaasilt alternatiivsetele kütustele. Esialgsetel andmetel ulatus Soome ja Balti riikide gaasitarbimine jaanuarist aprillini ligikaudu 19 teravatt-tunnini, mis on 40 protsenti vähem võrreldes eelmise aasta sama ajaga.

MKM kuulutas varajase hoiatuse gaasisektoris välja 17. mail. Varajane hoiatustase tuleneb Euroopa Liidu regulatsioonist, mis kirjeldab gaasisektori kriisistsenaariume. Kriisitasemeid on regulatsiooni järgi kolm ning varajane hoiatus on neist kõige madalam. Eesti naaberriikidest on varajase hoiatuse taseme välja kuulutanud ka Läti ja Soome.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid