24-aastane Randy Padar on sündinud Tartus, kuid vanemad otsustasid kolida pealinna, kui poiss oli umbes neljane. „Olen laps number kaks,” ütleb ta alustuseks. Tal on vanem vend ja kaksikud nooremad õed.

Vanema venna jälgedes jõudis ta Tallinnas reaalkooli. Isa eeskujul proovis ta korvpalli mängida, kuid üsna pea sai aru, et tema ala on hoopis jalaga palli taga ajamine. Ning Randy ei olnud sugugi kehv mängija. Ta mängis Eesti mõistes kõrgel tasemel kuni ülikoolini, käis isegi välismaal end erinevatele klubidele näitamas. 9. klassi läks ta juba Rocca al Mare kooli, ikka venna eeskujul.

„See pakkus õppimise kõrval paindlikkust. Reaalkool on tulemustele orienteeritud ja kooli ning sporti oli raske kokku sobitada,” ütleb ta. Reaalkoolis oli tema pinginaabriks muide Mattias Käit, kes on täna üks paremaid kodumaiseid vutimängijaid. Nii nagu igal noorel sportlasel, tuli ka Randy Padaril ühel hetkel otsustada, kas jätkata või valida muu tee. Ta oli 99 protsenti õnnelik, aga läks viimast üht protsenti otsima EBS-ist. „Keskkonna pärast läksin sinna. Tean, et kõige enam arenen just keskkonna ja seal olevate inimeste kaudu,” selgitab ta oma otsust nüüd. Jalgpalliga tegi ta lõpparve päevapealt.

Kui Randy oli noorem, siis oli periood, mil isa pea iga päev temalt uuris, mida poiss on täna teinud selleks, et paremaks saada. Ühel päeval, kui Randy ei osanud sellele küsimusele midagi tarka vastata, siis tõi isa talle Jaak Roosaare "Rikkaks saamise õpiku". „Ma ei ole suurem raamatute lugeja olnud. Liiga kärsitu olen selleks ja see oli tõenäoliselt esimene raamat, mille ma otsast lõpuni läbi lugesin. Sealt sain külge investeerimispisiku,” ütleb Randy.

Ootamatu stipendium

Juba 14-aastaselt hakkas ta enesearengu peale mõtlema. See tuli jalgpallist, kus distsipliin ja enesega tegelemine on tähtsad. Olulised on nii söömine, magamine kui päeva graafik üldiselt. Tal tekkis enda sõnul Roosaare raamatut lugedes naiivne tunne, et võibki rikkaks saada, kui neid samme järgib. 16-aastaselt oli ta juba investor. „Jalgpalli mängides oli vaja palju reisida ja ma ei tahtnud niisama telefonis aega veeta. Matemaatika ei olnud koolis väga minu teema, aga kui vaatasin seda investeerimise vaatenurgast, siis oli juba teine asi. Pärast seda on reaalained mind palju enam huvitama hakanud.”

Ta sai Eesti Investeerimisklubilt ootamatult stipendiumi. Ühtäkki oli ta noore poisina endast palju vanemate kogenud tegijate seas ja ei saanud arugi, millest nad räägivad. Aga kasu sai ta sealt palju. EBSis lõi ta koos sealsete õpilastega ka sarnase klubi, mis tegutseb tänaseni. EBS võimaldab õpilastel välismaale õppima minna ning Randy läks juba lapsepõlvest saati lemmikriigiks olnud Itaaliasse, mainekasse Luiss Guido Carli ülikooli.

Sellele järgnes pilootprojekt koos LHV pangaga, kus tegeleti Eesti noorte kirjaoskuse probleemiga.

Annab juba ühiskonnale tagasi

Noormees läks seejärel praktikale ning esimeseks kohaks osutus Scandium Kinnisvara, mille üks omanikest on see sama Jaak Roosaare, kelle raamat teda mõjutanud oli. Ta sai sealt käed-küljes investeerimiskogemust.

Kuid Randyl oli peale EBS-i lõppu korraks peata olek – mida teha edasi? Noored seisavad sellise probleemiga tihti silmitsi. Siin andis talle nõu Jüri Mõis, kes soovitas keskenduda ühele asjale. Ta soovis viia kokku oma kaks kirge – finantsmaailma ja tehnoloogia. Esimene katsetus läks aga aia taha. Üürileandjate taustakontrolli automatiseerimine ei tõusnud paraku lendu. Väärt kogemusi andis see aga palju.

Ehkki Randy on täna alles 24-aastane, siis erinevate tegemiste järgi võiks järeldada, et ta kõnnib vähemalt oma kolmekümnendaid. Näiteks on ta lisaks iseenda investeerimisportfelli haldamisele nõustanud ka teisi, teinud ühisprojekte, tegelenud kinnisvara „flippimisega”, mis tähendab maakeeli pinna ostmist, selle üles vuntsimist ja siis kallimalt maha müümist. Lisaks on ta andnud seminare ja koolitusi finantskirjaoskuse alal.

„See on minu viis tagasi anda riigile, noortele ja kogukondadele,” ütleb ta ise.

Landex – kas suur edulugu?

Padar hakkas koos kaasasutajaga ühel hetkel mõtlema, et maasse investeerimine ei ole sugugi lihtne. Sul peavad olema arvel kümned tuhanded, et sellest varaklassist osa saada. Kui veel teadmisi ka ei ole, siis jätadki sellise investeeringu tegemata. USAs on maainvesteeringud tugev trend, kuid Euroopas veel mitte. Maa-ameti järgi on maa tootlus viimastel aastatel olnud keskmiselt 16% aastas. Nii sündis Landex – maasse investeerimise ühisrahastusplatvorm.

Siiani on nad kaasanud 250 000 eurot, kuid suvel on plaanis tõsta suurem summa. Nad tulid turule pensionireformi kõrgajal ehk möödunud aasta septembrikuus. Nende suurimaks väljakutseks on tutvustada inimestele maad kui investeerimisobjekti. Tänaseks on neil rahastuse saanud 11 maatükki summas 230 000 eurot. Investoreid on 1500, 20 erinevast riigist. Nende enda meeskonna suurus on koos nõuandjate ja praktikantidega 20 inimest. Äsja valiti Landexi idee Barcelonas Euroopa idufirmade seas esimese ühe protsendi ehk TOP 15 sekka. „See on hea tunnustus. Tutvustasime seal oma ideed suurematele tegijatele,” kirjeldab Randy.

Landex on esimene üle-euroopaline maainvesteeringute platvorm. Jaeinvestorid saavad nende kaudu investeerida põllu-, metsa- ja bioloogilise mitmekesisuse maadesse. Kui maatükk on rendile antud, siis teenivad investorid ka sealt tulu.

„Ma siiralt usun, et maa on kõige turvalisem varaklass ja parim väärtuse hoidja,” ütleb Randy. „Maa ei saa pankrotti minna. Keegi ostab selle ikka ära. Maad ei saa juurde teha. Lähiajal hakkame ka teistes riikides maatükke vaatama,” lisab ta. Kuid see ei ole alati lihtne. Näiteks Austrias on jabur reegel, et kohalik omavalitsus võib välismaalasest omanikelt maa lihtsalt käest ära võtta.

Maa ostmine väga populaarne

Padar soovib, et Landexist saaks maailma kõige suurem ja tuntum maainvesteeringute platvorm. Täna vaatavad nad krüptoraha ja tokeniseerimise poole. Kaaluvad süsiniku mängu toomist ning on huvitatud sellest, mis toimub metaverse'i ja NFT-de põnevas maailmas.

USA kaks suurt sama valdkonna tegijat farmtogether.com ja acretrader.com on kahepeale kaasanud ligi 100 miljonit dollarit. See on hea näide, et sarnane ärimudel töötab ka seal. Tõsi, nende kasutajateks on institutsionaalsed investorid, Landexil aga jaeinvestorid. Samal ajal ostab maid kokku Bill Gates ja seda mitte ainult USAs. „Kõlakad räägivad, et ta vaatab ringi. Näiteks käis ta spioneerimas Türgis. Ka Eestis ja kogu Baltikumis on maainvesteeringuid tegemas väga jõukad – ostavad suurtes pakkides maid kokku.”

Kuidas lõõgastub?

Randy Padarile on oluline ka see, et saaks end vahel välja lülitada. Hommikul ta jalutab ning käib jääkülma duši all. Samas on tema ideaalne päev selline, kus ei peaks vastama ühelegi kõnele ega e-kirjale. Neid päevi on vähe. „Saan öelda, et olen olnud läbipõlemise piirile lähedal. Teed 12 tundi päevas tööd, meel on rõõmus, aga ühel päeval on motivatsioon olematu. Sa ei taha enam kellegagi rääkida. See paneb mõtlema,” toob Padar välja. Teda aitavad ka sport ja reisimine. „Ettevõtja elu on üksik, aga sa ei tohi end üksi tunda. Seljatagune peab korras olema ja sellega on mul hästi. Keegi peab ütlema lihtsalt – puhka ka vahepeal.”

Kümne aasta pärast tahab Randy olla endiselt valdkonnas, kus ta end hästi tunneb – tegeleda finantsi ja tehnoloogia kokku panemisega. Ta tahab olla koos nendega, kellega saab edasi areneda. Ta ei välista, et võib vahepeal ka mõnda maailma tippülikooli sisse astuda.

„Mingil kujul soovin ka jalgpalliga seotuks jääda. Kas siis klubi aidata finantseerida või seda omada. See ala mind kasvatas ja tunnen siirast kirge fännina. Võtan elu kui protsessi, kust ei tohi puududa ka mängulisus.”

Lihtne tõde raha kohta

Esimese oma raha teenis Randy tõenäoliselt koduseid töid tehes, kuid oli ikkagi ka profijalgpallur. Summad olid küll sümboolsed, kuid esimene palk tekitas mõnusa tunde siiski. Talle anti kuus 30 eurot taskuraha. Sellega pidi hakkama saama. Ta õpetab ka täna endast noorematele, et kui oskad planeerida 30 euro kasutamist, siis oskad sama teha ka 1000 ja 10 000 euro puhul. Siis oled osavam ka ettevõtte finantside ja struktuuride planeerimises.

Randy Padar valiti Delfi Ärilehe ja Asutajate Seltsi koostöös kokku pandud 30 alla 30-aastase tulevikutegija sekka. Loe suurt lugu siit.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid