Eestis on soojatootmises seni üsna edukalt mindud üle taastuvenergia kasutamisele. Näiteks kaugküttes on puiduhakke osakaal olnud ligikaudu 58%. Haket Eestis jagub, kuid küsimus on, mis hinnaga. Eesti jõujaamade ja kaugkütte ühingu juht Siim Umbleja ütleb, et puiduturul on praegu palju määramatut. „Hakketootjad ei soovi katlamajadega pikki lepinguid sõlmida – hinnavolatiilsus on liiga suur ning ei soovita end siduda või on hinnaootus ebareaalne,” räägib Umbleja.

Samuti veetakse tema sõnul hakkpuitu rongidega Narva elektrijaama ja sadamatesse, sest pärast Vene gaasist loobumist otsitakse ka Euroopas alternatiive ja ollakse valmis puiduhakke eest rohkem maksma. „Kui suve lõpus raierahu lõpeb, siis selgub, kas mõne kuuga suudetakse puiduhaket toota vajalikus koguses ja mida hinnad teevad,” lausub Umbleja.