Statistikaameti juhtivanalüütik Robert Müürsepa sõnul on hinnatõusu mõjul majanduskasv märgatavalt aeglustunud. „Kuigi ettevõtete käibed ja muud finantsnäitajad on jõudsalt kasvanud, moodustas sellest valdava osa väga kiire hinnatõus,“ selgitas Müürsepp.

Kui varasemalt panustasid peaaegu kõik tegevusalad majanduskasvu, siis esimeses kvartalis muutus pilt palju kirjumaks. Suurim positiivne mõju oli info ja side tegevusalal. Sellele järgnesid töötlev tööstus; veondus ja laondus; kutse-, teadus-, ja tehnikaalane tegevus. Peamiseks majandust pidurdavaks tegevusalaks oli energeetika sektor. Samuti mängisid olulist negatiivset rolli kaubandus ja koroonaaegsest langusest pääsenud finantssektor.

Tegevusalade panus SKP kasvu

Hinnatõusust hoolimata kasvas eratarbimine 8,3%. Jätkus mullune trend, mille järgi kasvasid eelkõige kulutused, mis seotud väljas käimisega – hotellid ja restoranid; rõivad ja jalatsid; transport; vaba aeg ja kultuur. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga püsisid sisuliselt muutumatuna kulutused eluasemele ning toidule ja joogile.

Investeeringud langesid 35,3%. Samas suurusjärgus langus leidis aset eelmise aasta viimases kvartalis. Valdavalt tuli see langus ettevõtete investeeringutest arvutitarkvarasse ja andmebaasidesse (-84,5%). Tuntav langus leidis aset ka kodumajapidamiste investeeringutes eluruumidesse (-28,5%). Transpordisektori head käekäiku näitas see, et ettevõtete investeeringud transpordivahenditesse kasvasid 9,5%.

Eksport kasvas 12,9% ja import 4,4%. Enim andsid väliskaubandusele hoogu elektrienergia; toornafta ja maagaas ning reisiteenused. Kuigi transpordil tervikuna läks hästi, siis väliskaubanduse poolelt paistis langusega silma raudteetransporditeenuste ost ja müük.

Võrreldes eelmise kvartaliga kasvas sesoonselt korrigeeritud SKP 0,1% ja võrreldes 2021. aasta esimese kvartaliga kasvas SKP 4,7%.

SKP muutus võrreldes eelmise aasta sama ajaga.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid