Talv on tulekul. Riik ja kaugkütteettevõtjad tahavad vältida kõige hullemat
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) korraldas esmaspäeval kaugkütteettevõtjate ümarlaua, kus räägiti elutähtsa teenuse osutajatega tulevaks kütteperioodiks valmistumisest ja sellega seotud väljakutsetest.
„Kuigi viimaste nädalate jooksul on Venemaa gaasitarned regiooni katkenud, vahetuid probleeme gaasivarustusele pole. Regiooni gaasiga varustamine ja Läti gaasihoidla täitmine toimub Leedu LNG terminali kaudu, samuti käib töö täiendava LNG terminali rajamiseks. Sellegipoolest oleme kõrgendatud riskidega perioodil ning kuni terminal pole tööd alustanud, tuleb kaugkütteettevõtjatel kui elutähtsa teenuse osutajatel, aga ka teistel tarbijatel, kelle jaoks maagaas on oluline energiaallikas, valmis olla ootamatusteks,“ rääkis MKMi energiaturgude valdkonnajuht Rein Vaks.
„Enne uut kütteperioodi on igal kaugkütteettevõttel mõistlik maksimaalselt garanteerida enda maagaasi tarned tehes selleks vastavad kokkulepped enda gaasimüüjaga. Samuti on praegu igati õige aeg üle käia enda riskistsenaariumid ja nende leevendusmeetmeid ning hinnata vajadust ja võimalusi ajutiselt üle liikuda alternatiivsetele kütustele,“ toonitas Vaks.
Võimalikuks kütusevahetuseks peavad nii riik kui kaugküttepakkujad valmistuma juba aegsasti, sest lisaks vajalikele tarnelepingutele ja taristu rajamisele on näiteks tarvis ka keskkonnalubasid. MKM ja keskkonnaamet julgustasidki ümarlaual ettevõtjaid juba praegu oma kehtivaid lubasid üle vaatama ning vajadusel varakult ametile muutmistaotlusi esitama, et need vajadusel õigel hetkel olemas oleksid.
Kindlasti tasub kaugkütte ettevõtetel juba aegsasti suhelda ka kohaliku omavalitsuse kui kaugkütte elutähtsat teenust korraldava asutusega. Tehniline võimekus kütusevahetuseks on praegu loodud näiteks Tallinnas, Narvas ja ka osa tööstusettevõtetel.
Eesti jõujaamade ja kaugkütte ühingu juhataja Siim Umbleja rõhutas kütuste tarnekindluse olulisust. „Eesti kaugküttesektoris on põhikütuseks puiduhake, mille kättesaadavusel on väga suur mõju tarbijahindadele. Esiteks on puiduhake kõige soodsam kütus ja teiseks tuleb puiduhakke puudusel kasutada kalleid fossiilkütuseid, et hoonetesse soojust tarnida. Kõik sammud, mida astutakse puiduhakke saadavuse parandamise suunas, aitavad meil vähendada sõltuvust fossilkütustest, vähendada soojuse lõpptarbija hinda ning kindlasti vähendavad vajadust energiakompensatsioonimeetmete järele,“ ütles Umbleja.
Eestis on aastaid panustatud kaugküttesüsteemide fossiilkütustest lahti sidumisse. Nii on iga aastaga jäänud vähemaks kaugküttesüsteeme, mis maagaasist olulisel määral sõltuvad. Kui ligi 56 protsenti kaugküttest toodetakse täna kohalikust biomassist, siis umbes viiendik Eesti kaugküttest toodetakse gaasist.
