Mis on ikkagi Eestis pöörase hinnaralli taga? Madis Müller toob välja põhitegurid

Eesti Panga president Madis Müller tutvustas täna riigikogu ees oma juhitava asutuse mullust aastaaruannet ja küsimustevoorus rääkis ka palju kirutud inflatsiooni tagamaadest.

"Kui küsida, miks on Eestis hinnatõus tunduvalt kiirem kui euroalal keskmisena, siis siin on mitu tegurit. Kõigepealt energiahinnad – mis on järsult kallinenud kõigi jaoks – moodustavad Eesti inimeste ostukorvis suhteliselt suurema osa. Isegi kui hinnad tõuseksid tarbijate jaoks erinevate energiakandjate puhul täpselt sama palju, väljenduks see Eesti puhul suhteliselt kõrgemas inflatsiooninumbris kui näiteks Saksamaal, kus nende kulutuste tähtsus ühe perekonna eelarves on suhteliselt väiksem," arutles Müller.

Lisaks tõi ta välja, et maailmaturu muutused energiahindades on palju kiiremini jõudnud Eesti inimesteni. Ta selgitas, et suuremates riikides kasutatakse üldiselt fikseeritud hinnaga pakette. "Meie puhul on väga oluline osa inimestest nn börsihinnaga elektripakette kasutamas, kus kiire hinnatõus on otsekohe jõudnud ka igakuistesse elektriarvetesse, see on andnud lisahoo."

Kolmanda tegurina viitas Müller, et Eesti majandus on võrreldes Euroopa teiste riikidega väga kiiresti pandeemiakriisist taastunud. "See kõik tekitas juba ka täiendavaid hinnasurveid näiteks erinevatele teenustele. Palgatõusul oli täiendav surve, mida teistes Euroopa riikides samaväärselt ei olnud. Need on kõik asjad, mis on Eestis suhteliselt kiirema hinnatõusuni viinud."

Mida aga säärases olukorras teha? Ta möönis, et hinnatõus on eriti suur probleem inimeste jaoks, kelle sissetulekud on väiksed ja kelle jaoks energiakulud moodustavad keskmisest suurema osa nende pere eelarvest. "Tähtis on proovida leida võimalusi just kõige enam antud olukorras kannatavaid inimesi toetada, et nad siiski majanduslikult toime tuleksid," viitas ta riiklikele suunatud toetustele.