Eesti energiamajanduse põhiteesiks on üle-Euroopaline vaba turg. See on parim viis energiajulgeolekuks, parima hinna, allikate mitmekesisuse ja väikese keskkonnajalajäljega. Põhinedes eeldusel, et energiasüsteem töötab efektiivselt, hind kujuneb nõudluse-pakkumise tasakaalupunktis, turul on piisavalt tegijaid ning kõigile kehtivad ühtsed reeglid. Tõsi, igapäevaselt nii ka energiaturg töötab ja ei ole ühtegi põhjust, ega ka head ideed selle muutmiseks. Kuid sama selgeks on tänaseks saanud ka see, et pikaajaliste strateegiliste muutuste esilekutsumiseks ei ole antud lähenemine piisav.
Pikemas vaates omavad energiajulgeolekule määravat mõju mitmed ebaratsionaalsed tegurid, nagu väärtused, huvid, võim, isegi emotsioonid. Nagu näitab ka käimasolev ajalooline energiasõltuvuse, kliimapoliitika ja hindade kriis, vajab igapäevane kauplemiskeskkond täiendavaid meetmeid eelnimetatud väljakutsetega hakkama saamiseks. Kuna muutused energiaturul toimuvad väga suure viiteajaga, siis lisaks hetkeprobleemide leevendamisele, peab langetama otsuseid, mis annavad tulemusi alles aastate pärast.
Ootamine ja veelkord ootamine
Kõige kauem tuleb oodata tulemusi roheenergia teadus-arendusprojektidest, aga ilma nende investeeringuteta ei ole rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline energeetika ja kõrge lisandväärtusega majandus võimalik. Need on ka põhjused miks riigikantselei juures tegutseb rohepoliitika ekspertrühm.
Ilmselgelt, kui on probleem usaldusväärsete energiaallikate pakkumisega, siis eelkõige tuleks soodustada kohalike taastuvenergia võimsuste ehitamist, st nende kiiret lubade menetlust ning võrku liitmist.
Mida tuleks teha?
Elektrivõrgud peavad ümber mõtestama oma arenduskohustuse, keskendudes hajaenergeetika soodustamisele, bürokraatlike ja tehniliste tõkete kõrvaldamisele. Kaasaegne, kohalikul taastuvatel energiaallikatel põhinev modulaarne energiasüsteem on vastand endisele, üksikutest suurtes elektrijaamadest lähtuvale võrgule. Sellest muutusest lähtuvalt peab olema korraldatud võrguettevõtjate juhtimine ja rahastamine. Vältimatu on energiasalvestite kasutuselevõtt.
Paranema peab ka taastuvenergeetika loamenetluste halduspraktika. Taotlusi tuleb menetleda eesmärgipäraselt, arusaadavalt, nõu andval viisil ja ilma viivitusteta. Käivitada tuleb era, teadus ja riigi sektorite koostöös roheenergeetika teadus-arendus ja innovatsiooni missioon.
Õpime teistelt
Sarnaseid tegevusi plaanib näiteks ka Leedu, kes tutvustas hiljuti seaduste eelnõud nimega „Breakthrough package“ ehk läbimurdepakett, mis sisaldab meetmete kogumit kõrvaldamaks arvukad takistused uute taastuvenergia projektide elluviimisel. Planeerimine lihtsustub, väiksemate projektide puhul loobutakse keskkonnamõjude hindamisest ning elektrivõrgu n-ö libabroneeringuid üritatakse välistada. See kõik aitab Leedul realiseerida uut ambitsioonikat eesmärki ehk suurendada käesoleval kümnendil taastuvenergia toodangut seitse korda.
Halva üllatusena oleme värskelt teada saanud, et sündmuste ajakava ei planeeri meie. Kontrolli olukorra üle saavutame ainult ise otsuseid langetades, kaaludes erinevaid stsenaariume ja valides nende hulgast parimad. Strateegilisi eesmärkide saavutamiseks on lisaks plaanide koostamisele vajalik ka missiooni juhtimine, sh piisavate volitustega juhtide määramine. Otsuste tegemisel ei tohi karta kaalutletud riskide võtmist. Ainuke viis enda eest seismiseks on tegutseda ja kiirendatud tempos uute taastuvelektrijaamade ja salvestite rajamine ning sellest lähtuvalt energiavõrkude arendamine.
Millist energeetika ajalugu kirjutame? Pärast loeme.
