Sisuliselt kogu Norra autoturg on kümne aastaga tundmatuseni muutunud. Muutust on vedanud riigi maksupoliitika, millega on elektriautod vabastatud impordimaksudest ja 25%-lisest käibemaksumäärast, lisaks saavad elektriautod praamidel sõita poole hinnaga ning parkimistasud on tavapärasest väiksemad. Praeguseks on Norra teedel ligi pool miljonit elektriautot ja aastaks 2025 on riigil eesmärk, et kõik müüdavad uued autod peavad olema elektriautod.

See, mida näeme Norras, on ees ootamas kogu Euroopat. Aastal 2030 keelustab Suurbritannia sisepõlemismootoritega uute autode müügi ja sama juhtub üle kogu Euroopa Liidu, mh Eestis, tõenäoliselt aastast 2035. Uute autode turg, tanklakettide võrgustik ja laadimistaristu muutuvad järgmise kahe aastakümne jooksul tundmatuseni. Skandinaavia analüüsimaja Carnegie prognoosib, et viie aasta pärast on Euroopa teedel 20 miljonit elektriautot, kümne aasta pärast 50 miljonit ja viieteistkümne aasta pärast lausa 110 miljonit.

Aga suuri muutusi näeme ka teistes eluvaldkondades. Maailm eesotsas Euroopaga on asunud läbima rohepöörde maratoni, stardipauk on käinud ja esimesed paar kilomeetrit juba ka joostud. Kes on treenitumad, on suure jooksupundi eesotsas, kuid grupp on veel koos ja oluline on mitte siit välja pudeneda, sest ees on ootamas veel väga pikk maa ning koos on lihtsam joosta.

Euroopa Liit – ja paljud teised suurriigid üle maailma – on aastaks 2050 seadnud endale eesmärgiks jõuda netos nullsüsinikemissioonideni, et leevendada kliimamuutuste mõju. Selleks tuleb teha kardinaalseid muutusi transpordis, ehituses, tööstuses, jäätmemajanduses ja otse loomulikult taastuvenergia tootmismahtudes. Võtmesõnadeks ongi elektrifitseerimine, taastuvenergiavõimsused, elektrivõrk, akutehnoloogia, ümbertöötlemine ja hoonete soojustamine.

Kui me enam-vähem kujutame ette, milliseks tulevik kujuneb, siis kas kuidagi oleks võimalik ka oma raha investeerimisel neist trendidest kasu saada? Jah. LHV tõi II ja III samba pensionifondide turule 2020. aastal Eesti esimesed ja senini ainsad sisult päriselt rohelised pensionifondid, mis just neisse trendidesse investeerivad. II samba fondiga LHV Pensionifond Roheline on praeguseks liitunud ligi 10 000 inimest ning III samba fondi LHV Pensionifond Roheline Pluss teeb täiendavaid sissemakseid samuti ligi 10 000 inimest. Tuletame meelde, et II samba sissemaksed tehakse inimese brutopalga pealt ehk enne maksude tasumist ning III samba sissemaksetelt tagastab riik 20% tulumaksu, mis muudavad II ja III samba investeeringud Eesti kõige maksuefektiivsemateks investeerimisvõimalusteks.

LHV roheliste pensionifondide varadest on ligi 26% investeeritud taastuvenergiasse, 21% akutehnoloogiasse, 16% elektrifitseerimisse, 15% ringmajandusse, 8% vesinikutehnoloogiasse, 6% energiatõhususse, 5% metsa- ja põllumajandusse, 2% erinevatesse ESG fondidesse ning 1% on rahas. Raha on paigutatud just sinna, kus pikaajalised positiivsed trendid praegu aset leiavad, teisi sarnase sisuga pensionifonde Eestist ei leia.

Igaüks peaks endalt küsima, kas ta tahab investeerida mineviku trendidest kokku pandud indeksitesse või uutesse tuleviku trendidesse, mis sedapuhku saavad olema rohelise varjundiga. Maailmas asetleidev rohepöörde trend annab just rohelise mõttelaadiga investeeringutele järgmisteks aastakümneteks mõnusa taganttuule.

Tähelepanu! Tegemist on finantsteenusega. Enne lepingu sõlmimist soovitame tutvuda finantsteenuse tingimustega või konsulteerida spetsialistiga.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid