Rahvusvaheline kaubavedu raudteedel kasvas eelmisel aastal. Mida veeti kõige rohkem?

Eelmisel aastal kasvas rahvusvaheline kaubavedu Eesti raudteedel, aga transiidi kuldaeg jäi siiski kümnenditagusesse aega. Eesti raudteevedude käekäiku kirjeldavad statistikaameti juhtivanalüütik Piret Pukk ja analüütik Anu Ainsaar.

Kuigi mullu kasvas rahvusvaheliste kaubavedude maht raudteel, on see viimasel kümnendil olnud langustrendis. 2021. aastal ulatus rahvusvaheliste kaubavedude maht raudteel 11 miljoni tonnini, mis on 8% enam kui 2020. aastal ja 1% väiksem kui 2019. aastal. Rahvusvahelise kaubaveo mahust 9,5 miljonit tonni ehk 87% andis mullu endiselt transiitkaupade vedu, kaupade import- ja eksportveod raudteel andsid vastavalt vaid 10% ja 3%.

Eesti peamised raudteevedude partnerriigid on Venemaa, Valgevene, Leedu, Läti, Kasahstan ja Ukraina. 2021. aastal veeti Eesti raudteedel Venemaalt või Venemaale (sh transiitkaubad) 8 miljonit tonni kaupa. Kaubavedu partnerriigi Valgevenega ulatus ligi 2 miljoni tonnini. Leedu ja Lätiga seotud rahvusvahelise kaubaveo maht ulatus vastavalt 575 000 ja 318 000 tonnini, Ukraina ja Kasahstaniga seotud kaubaveo maht 90 000 ja 83 000 tonnini.

Peamiseks raudteel veetavaks kaubagrupiks on kemikaalid, keemiatooted, keemilised kiud, kummi- ja plasttooted. Teisel kohal on koks ja rafineeritud naftatooted. Vähesemal määral on veetud raudteel rahvusvaheliste veostena ka järgmiste kaubagruppidesse kuuluvaid tooteid, näiteks toiduaineid, jooke ja tubakat ning metall ja metalltooteid (v.a masinad ja seadmed).