Parim viis energiakulu vähendamiseks on teha hoonele energiasäästu toovaid renoveerimistöid. Nende abil võib senisest energiatarbimisest kuni 60% maha lõigata. Oodata ei tasu, sest iga päevaga läheb töö kallimaks. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on välja arvutanud, et Eestis 54 miljoni ruutmeetri hoonete terviklik rekonstrueerimine oleks 2019. aasta hindades maksnud 22 miljardit eurot. Ent hindu on vahepeal tõstnud meid tabanud koroonapandeemia ja Venemaa Ukraina agressioon. Ehitushinnaindeksi ja inflatsiooni järgi arvutades võib 2019. aasta maksumust praegustes hindades vähemalt 20% võrra tõsta, öeldakse ministeeriumist.

Riigil on pikaajaline visioon olemas, kuidas 54 miljonit ruutmeetrit hooneid rekonstrueerida. 2050. aastaks peab olema renoveeritud 100 000 üksikelamut (kogupindalaga 14 miljonit m2), 14 000 korterelamut (kogupindalaga 18 miljonit m2) ja 27 000 mitteeluhoonet (kogupindalaga 22 miljonit m2). Renoveerimistempo peab kasvama ühtlaselt ja järjepidevalt, et ehitusturg jõuaks renoveerimise mahu suurenemisega kohaneda. Ministeeriumist öeldakse, et oluline on tagada väikeelamute omanikele ja korteriühistutele stabiilne toetus läbi aastate: see jätab piisava ajavaru rekonstrueerimisotsusteni jõudmiseks. Sellel kümnendil on neil plaanis korterelamute ja väikeelamute energiatõhususe suurendamisse koos toetuste võimendusega investeeringuid vähemalt miljard eurot. Euroopa struktuurifondidest on Eestile 2027. aastani antud korterelamute renoveerimiseks toetusraha 366 miljonit eurot. KredExist kinnitatakse, et riik on taganud järgmistel aastatel stabiilse rahastuse mitmele toetusmeetmele.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid