„Need õpetussõnad, mida Tiiu Allikvee ja Piret Jamnes mulle tol hetkel jagasid, on minu kui juhi käekirjaks saanud ning mind ka kõik ülejäänud aastad saatnud. Pärast programmi läbimist tegid nad mulle ettepaneku nendega liituda ja asja kolmekesi edasi teha. Nüüdseks oleme programmi juba kümme aastat koos teinud,” ütleb Gunnar Toomsalu alustuseks ja rõhutab, et tema meelest on tegu geniaalse äriideega. Fontese Coachiva Mentorluse programm on Eesti esimene ja ainuke EMCC (European Mentoring and Coaching Council) rahvusvahelise akrediteeringuga mentorprogramm.

„Geniaalne on äriidee selles mõttes, et selles pannakse kokku kogenud juhid noorte juhtidega, koolitatakse neid kõigepealt eraldi gruppidena ja lastakse nad seejärel mentorpaaridena kokku. Kohtuvad erasektor, riigisektor ja kolmas sektor. Erinevatest sektoritest tulnud mentoritel on suur väärtus grupis koos toimetades. Taust võib olla erinev, aga mentorlus on universaalne ja need tööriistad on universaalsed,” täpsustab Toomemets. Tema sõnul ei ole vaja IT-ettevõtte ja tehase juhiga kokku sattudes mõlemat sektorit süvitsi tunda, vaid neid mõlemat saab läbi coaching’u ja mentorluse tööriistade aidata.

Toomemets kirjeldab, et uude keskkonda ja sektorisse sisenemine toob kaasa uue meeskonnna ja partnerid. „Nendega tuleb saada ühele lainele, teha koostööd ning saada infot ja teadmisi selle kohta, kuidas ettevõttega edasi minna, et saavutada oluline resultaat. Just seal on coaching’u ja mentorluse tööriistad suureks abiks.”

Tippjuhi elus on palju loomingulisi tegevusi

Endise võistlustantsijana on Toomemets loonud Eesti tantsusporti toetava heategevusfondi. „Soovin spordialale ka natuke midagi tagasi anda ehk toetada neid tantsijaid ja klubisid, kes täna Eestis asja edasi veavad.”

Toomemets tegeleb ka fotograafiaga ning kaks tema isikunäitust on samuti olnud heategevusliku eesmärgiga ehk inimeste kodudesse ja kontorisse jõudnud näitustel müüdud töödelt saadud tulu on läinud heategevusse. „Minu põhiline fookus pildistamisel on Eestimaa loodus. Enamik teise isikunäituse jaoks mõeldud töid olid valminud COVID-19 ajal, mil inimesed aina enam enda jaoks loodust avastasid. Et inimesed märkaksid, et looduse ilu on kõigile väga lähedal, ka linnaruumis.”

Hobidest kõneledes jõuab Toomemets fotograafiast sujuvalt golfini, millega tegeledes tal samuti alatasa kaamera kaasas on. „Golfiväljak on rändlindude meelispaik. Seeläbi saan kaks hobi omavahel kokku viia ja palju imelisi pilte teha. Muide, just hiljuti tegin oma elu paremuselt teise ringi ja olen selle üle väga õnnelik.” Golf on Toomemetsa sõnul mitmes mõttes ka mentorlusega seotud, sest mõlema puhul on oluline mõelda isiklikult terve olemise ja enda kontrollimise peale. „See on küsimus sellest, kuidas n-ö trummide põrisemisel rahulikuks jääda ja edasi liikuda ning oma eesmärgini liikuda. Ma arvan, et golf ja mentorlus käivad kokku ja toetavad teineteist.”

Eesti Mentorite Koda juhtimiskultuuri edendamiseks

Mentorite koolitusest välja kasvanud Eesti Mentorite Kojal on Toomemetsa sõnul oluline roll Eesti juhtimiskultuuri arendamisel. „Kõik koolitusel käinud mentorid küsisid, et kuulge, mis nüüd edasi saab? Nad soovisid ka edaspidi kokku saada, kogemusi vahetada ja iseennast arendada. Nii saigi loodud Tiiu ja Pireti eestvedamisel Eesti Mentorite Koda. See liidab inimesi, kelle jaoks on mentorlus oluline ning kes tahavad Eesti juhtimiskultuuri panustada,” ütleb hetkel selle juhatuses olev Toomemets ja väljendab heameelt paljude mentorprogrammi lõpetajate liitumise üle, kes läbi selle mentorlusse ja noorte juhtide arendamisse panustavad.

Samuti väljendab Toomemets heameelt selle üle, et Fontes on hiljem paljusid organisatsioone tagasi meelitanud, et mentorlust veelgi rohkem laiendada. „Tihti juhtub nii, et üks Fontese mentorluse programmis osalenud juht ütleb, et teeme nüüd selle sama asja minu organisatsioonis ettevõttesiseselt.”

Põimunud ka Eesti haridussüsteemi

Mentorlus on Toomemetsa sõnul hästi põimunud ja arendatud ka Eesti haridussüsteemis, sest tihtipeale on mentor nii direktoril, õpetajal kui ka esimese klassi õpilasel. „Eesmärgiks on, et see jõuaks samamoodi teistesse sektoritesse. Sügisel juba 16. korda alustava programmi üheks eesmärgiks on luua üha laiem mentorite võrgustik, läbi mille jõuab mentorlus rohkematesse ettevõtetesse. Mentorlus peab organisatsioonides edasi elama! See on nii võimas tööriist uutele põlvkondadele, kelle puhul organisatsioon näeb potentsiaali, et nemad võtavad järgmisena osakonna või divisjoni juhtimise üle. Mentor aitab neil vältida mitmeid ämbreid või vigu, mida varasemad juhid on teinud. Mentorlus on väga hea lahendus noorel juhil arenguteel kiiremini edasi liikuda.”

Juhid ei ole kunagi lõplikult valmis

Toomemets kirjeldab, et mentorlust nimetatakse teise nimega coaching+. „Fontes on võtnud coaching+ suuna ehk pannud coaching’u ja mentorluse Eesti tippjuhi jaoks positiivsesse sümbioosi, aidates seeläbi juhil endal ja tema tiimil areneda. Selles mõttes on Fontes teinud imelist tööd.”

Toomemets rõhutab, et juhid ei ole mitte kunagi lõplikult valmis, eriti kui arvestada viimast kahte aastat, mis on pannud meeskonnad ja organisatsioonid täiesti uutel alustel töötama ning tekitanud juurde lisapingeid. „Just siin on juhi roll hästi oluline ning mentorlus hea võimalus võtta korraks paus ja mõelda, kus ma olen, mis on need tugevused, mida tahaksin arendada, ning kas ma peaksin ka mõnele oma nõrkusele suuremat tähelepanu pöörama.”

Noortele juhtidele annavad Fontese koolitused ja programmid Toomemetsa sõnul positiivse plahvatuse ehk võimaldavad hüpata oma arengus mitu trepiastet korraga edasi, aidates tiimile ja organisatsioonile tervikuna väärtust juurde tuua. „Ma julgustaksin inimesi, kes võib-olla siiamaani on kõhelnud mentorlust kas ise kasutama või mentoriks hakkama. See ei toimi ainult ärielus ja organisatsioonis, vaid lisaks ka lapsevanema, kaaslase ja sõbrana.”

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid