„Viimaste aegade kõrged elektri hinnad on ühelt poolt suurendanud hüppeliselt Eleringi kulusid elektri ostmiseks börsilt, et kompenseerida elektri ülekandmisel tekkivad füüsikalist kadu, teisalt aga suurendanud Eesti-Soome hinnaerinevusest tekkivat ülekoormustasu,“ ütles Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.

„Vältimaks tänases niigi kõrge inflatsiooni olukorras kaoelektri kulude kasvust lähtuvat võrgutasu tõusu, on Elering saanud konkurentsiametilt loa kasutada ülekoormustasu vahendeid erakorraliselt kaoelektri ostmisest tekkivate kulud katmiseks,“ selgitas Veskimägi.

NordPoolilt laekuva ülekoormustasu arvelt katab Elering ära hinnavahe, mis tekib sellest, et kehtiv konkurentsiametiga kooskõlastatud võrgutasu ei kata ära kaoelektri kasvanud kulusid. Samas suunab Elering jätkuvalt enamiku ülekoormustasust riikidevaheliste ühendustega seotud investeeringute katteks, nagu hetkel Läti suunaliste elektriliinide rekonstrueerimine või planeeritava täiendava Eesti-Soome ühenduse EstLink 3 ehitus.

Uus ühendus Soomega ongi oluline selleks, et ühtlustada Eesti ja Soome elektri hinnad. „Praegused hinnaerinevused Soomega tulenevadki justnimelt „pudelikaelast“, mis tähendab, et odavam Põhjamaade elekter ei pääse piisavas koguses läbi kahe olemasoleva ühenduse Põhjamaadest Eestisse. Kolmanda ühenduse rajamine aitab hinnaerinevust tasandada,“ märkis Veskimägi.

Ülekoormustasu kasutamiseks on Eleringil ette nähtud kindlad reeglid Euroopa õiguses. Need ei ole Eleringi või Eesti spetsiifilised, vaid samad kogu Euroopas.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid