Impordi kasv suurendas aprillis kaubavahetuse puudujääki
Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport aprillis võrreldes 2021. aasta sama kuuga 4% ning import 31%. Impordi kiirem kasv suurendas oluliselt kaubavahetuse puudujääki, mis ulatus aprillis 542 miljoni euroni.
Eestist eksporditi kaupu jooksevhindades ligi 1,6 miljardi ja imporditi 2,1 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk suurenes 2021. aasta aprilliga võrreldes 439 miljoni euro võrra.
Statistikaameti juhtivanalüütik Evelin Puura tõi välja, et aprilli nii suure kaubavahetuse puudujäägi suurimaks põhjustajaks olid mineraalsed kütused, mille import oli 228 miljoni euro võrra suurem ekspordist. „Mineraalsete kütuste sissevedu suurenes enim Leedust 87 miljoni euro võrra, Soomest 78 miljoni euro võrra ja Venemaalt 33 miljoni euro võrra,“ ütles Puura.
Kaupadest eksporditi aprillis kõige rohkem puitu ja puittooteid, mineraalseid kütuseid ja elektrienergiat ning elektriseadmeid. Võrreldes möödunud aasta aprilliga suurenes enim ehk 46 miljoni euro võrra puidu ja puittoodete (sh okaspuidust liistude, hööveldatud kuuselaudade, liimpuidu), 32 miljoni euro võrra põllumajandussaaduste ja toidukaupade (sh rapsiõli, toorpiima, juustude) ning 21 miljoni euro võrra mitmesuguste tööstustoodete (sh kokkupandavate puitehitiste) väljavedu. Enim (51 miljoni euro võrra) vähenes mineraalsete kütuste ja elektriseadmete (33 miljoni euro võrra) eksport.
Eesti suurim ekspordipartner oli Soome, järgnesid Läti ja Rootsi. „Soome eksporditi enim metallkonstruktsioone ja mootorite osasid, Lätti elektrienergiat ja sõiduautosid, Rootsi kommunikatsiooniseadmeid ja kokkupandavaid puitehitisi. Väljavedu kasvas kõige rohkem Lätti, Soome ja Rootsi. Lätti kasvas enam elektrienergia, Soome metallkonstruktsioonide ning Rootsi kokkupandavate puitehitiste eksport,“ lisas Puura.
Reeksport Eestist kasvas 16%, kodumaiste kaupade väljavedu aga jäi eelmise aasta aprilli tasemele. Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas 70% kogu kaupade ekspordist. Kõige rohkem suurenes Eesti päritolu puidu ja puittoodete (okaspuidust liistude ja hööveldatud kuuselaudade), kokkupandavate puitehitiste ning metalli ja metalltoodete (metallkonstruktsioonide) eksport.
Kaupadest imporditi enim mineraalseid kütuseid ja elektrienergiat, metalle ja metalltooteid, transpordivahendeid ning elektriseadmeid. Kõige rohkem ehk 222 miljoni euro võrra kasvas mineraalsete kütuste (sh maagaasi ja mootorikütuse) ja elektrienergia, 60 miljoni euro võrra metalli ja metalltoodete ning 40 miljoni euro võrra puidu ja puittoodete sissevedu.
