Soome ja Eesti rendivad ühiselt ligi 300-meetrise laeva. Venemaa katkestas maikuus gaasitarned Soome, seades ohtu sealsete pagari- ja metsatööstuste tegevuse.

Gasgrid ja Fortum andsid teada, et laeva asukoht saab olema Inkoo sadamas. Kulisside taga on kuid otsitud sadamat gaasilaeva jaoks. Hetkeks tundus juba, et Eesti jõuab ette, aga lõpuks osutus võitjaks Soome, kirjutab YLE. LNG-terminal „pargitakse“ riigile kuuluva Fortumi sadama juurde. „Meie sadam asub tegevuse lõpetanud söeelektrijaama lähedal ja pakub peaaegu kasutusvalmis infrastruktuuri ning optimaalset asukohta Soome esimesele ujuvale veeldatud maagaasi terminalile,“ ütles Fortumi president ja tegevjuht Markus Rauramo.

Sadamas on muul ning see asub Soome ja Eesti vahel oleva Balticconnectori gaasitoru lähedal. Uute rajatiste tegemine oleks võtnud kordades kauem aega. Laev kindlustab Soome gaasitarned, mis on eriti vajalikud sealsetele tööstustele. „Järgmise sammuna tuleb graafikus püsida ja sadam töökorda saada,“ ütles Soome majandusminister Mika Lintilä pressiteate vahendusel. Eesmärk on, et laev oleks järgmisel sügisel Inkoos ja ühendatud gaasitrassiga.

Aprillis alanud protsessi juhtis gaasi ülekandevõrgu ettevõte Gasgrid. Nad leidsid kümne aasta vanuse Exemplari. See on justkui laev, aga tegelikult mobiilne gaasitaristu osa. Ta on omalaadi „gaasimuundur“. LNG on teatavasti maagaas, mis on muudetud vedelale kujule. Selle saab uuesti gaasiks muuta ja siis gaasivõrku suunata. Exemplar ankurdatakse Inkoos sadamasse ja ühendataksegi võrku. Eestisse jõuab gaas Balticconnectori kaudu.

Laev ise on tohutult suur. Sel on pikkust 291 meetrit ning laiust 43 meetrit. Gaasihoidla maht on 151 000 kuupmeetrit. Sellega võib saada rohkem kui 40 teravatt-tunni jagu gaasi aastas. Soome aastane maagaasivajadus on umbes 25 teravatt-tundi, mis tähendab, et laev suudab tööstuse vajaduse katta. Gaasi kasutavad riigis näiteks metsatööstus, pagaritöökojad ja naftatöötlemistehased.

Gaasilaeva projekti kogumaksumus on hinnanguliselt 460 miljonit eurot kümneaastase rendilepingu kohta.

Elering kommenteerib, et nad ei ole Gasgridiga sõlmitud koostöölepingust välja tulnud. „See ei tähenda, et plaaniksime kahes projektis osaleda. Kui Paldiski terminal teoks saab, siis Soome omas me mõistagi ei osale. Aga hoiame ust soomlastega praegu lahti, kui Eesti erasektori projekt peaks mingil põhjusel ebaõnnestuma,“ kommenteeris nende esindaja.

Gasgridi pressiteates on kirjas, et esialgse plaani kohaselt jätkatakse potentsiaalse asukoha arendamist ka Eestis. Eesmärk on vähendada võimalikke riske ja suurendada tõenäosust, et üks asukoht saab järgmiseks talveks võimalikult vara valmis.

Mõlemad otsivad lahendusi

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Timo Tatar ütles, et Eesti projekti on alates maikuust veetud Eesti ettevõtjate poolt ning et Eesti ja Soome gaasi varustuskindluse vaatest ei ole vahet, kas laev asub Eesti või Soome poolel – gaasi varustuskindlust tagab see täpselt ühtemoodi.

„Seega on Soome liikunud edasi vastavalt Eesti ja Soome valitsuse vahel sõlmitud koostöökokkuleppele, mille järgi tagatakse gaasivarustus LNG-st läbi ujuvterminali, mis ühendatakse sadamasse, kus seda on võimalik kiiremini teha.

Millise rolli Soome projektis võtab Elering, sõltub sellest, kuidas liigub edasi Eesti ettevõtjate arendatud projekt. Kindlasti ei ole Eleringil mõtet osaleda gaasi varustuskindlust tagavas Eesti-Soome ühisprojektis samal ajal kui erasektor on rajanud Eestisse ise LNG terminali,“ ütles asekantsler.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid