Euroopa Keskpank: esimene intressitõus tuleb juulis

Euroopa keskpank teatas, et lõpetab suuremahulised varaostud juuli alguses, millega luuakse alus esimeseks intressitõusuks enam kui kümne aasta jooksul.

„Kiire inflatsioon on suur katsumus kõigi jaoks. EKP nõukogu tagab, et inflatsioon naaseb keskpika aja jooksul EKP seatud 2% inflatsioonieesmärgi juurde,“ teatas keskpank.

Mais hoogustus inflatsioon peamiselt kerkivate energia- ja toiduainehindade ning sõja mõjul taas märkimisväärselt. Kuid ka inflatsioonisurve on laienenud ja tugevnenud ning paljude kaupade ja teenuste hinnad tõusevad kiiresti. Keskpanga sõnul püsib inflatsioon soovimatult kõrgel tasemel veel mõnda aega.

Eurosüsteemi ekspertide uues ettevaates prognoositakse, et aastane inflatsioonimäär on 2022. aastal 6,8%, aeglustub 2023. aastal 3,5% juurde ning on 2024. aastal 2,1%. Neid hinnanguid on märtsi ettevaatega võrreldes ülespoole korrigeeritud.

Hoiustamise intressimäära tõstetakse järgmisel juuli kohtumisel 0,25% ning järgmine kord kas samavõrra või enam, kui olukord seda nõuab. Seniks otsustas EKP nõukogu säilitada põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 0,00%, laenamise püsivõimaluse intressimäärana 0,25% ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana −0,50%.

EKP nõukogus on laialdane üksmeel, et Euroala rekordilise 8,1% inflatsiooni taltsutamiseks on vaja intresse tõsta. Maikuus kerkis Eesti aastane intress üle 20% piiri.

Pole aga selget üksmeelt, kui kiiresti seda teha. EKP president Christine Lagarde on indikeerinud, et intress võiks tõusta nii juuli kui septembri kohtumistel 0,25%, kuid nõukogust on kõlanud ka seisukohti, et tõsta võiks ka 0,5% sammude kaupa ning võtta sellega eeskuju USA föderaalreservist, vahendab Financial Times.

Kui turgudel tekib pandeemiast tulenevalt taas killustatus, saab pandeemia aja varaostukava (PEPP) reinvesteeringuid vajadust mööda igal ajal paindlikult kohandada nii varaklasside kui ka jurisdiktsioonide lõikes, ütles keskpank.

„See võib hõlmata Kreeka vabariigi emiteeritud võlakirjade oste lisaks lunastamise tähtaegade pikendamisele, et vältida ostude katkemist selles jurisdiktsioonis. Ostude katkemine võib häirida rahapoliitika ülekandumist Kreeka majandusse ajal, kui see ei ole veel pandeemia tagajärgedest taastunud. Vajaduse korral võib PEPPi raames netovaraoste ka jätkata, et võidelda pandeemiast tingitud negatiivsete šokkide vastu,“ märkis keskpank.