„Kõigepealt soovime juhtida Teie tähelepanu üldisele olukorrale teehoius, mis on sügavas alarahastuses. 2021. aastal vastuvõetud riigieelarve strateegia tulemusena vähenesid teehoidu eraldatavad vahendid veelgi,“ seisab pöördumises. Alarahastuse tõttu ei toimu korralisi hooldetegevusi, mistõttu vananevad Eesti teedevõrk ja sillad kiiremini ning see mõjutab ohutust ning Eesti majanduse konkurentsivõimet. Olemasolevate teede säilitamise remondivõlg on praeguse seisuga kasvanud üle 4 miljardi euro, selgub pöördumises.

Süvenev kriis teehoius