Käesoleva aasta esimese nelja kuuga on eelarvest täidetud 32,0 protsenti. Maksutulu kasv aeglustus võrreldes eelmise kuuga, kuid on endiselt keskmisest kiirem, mis tuleneb hoogustunud majandusaktiivsusest ning üldisest hinnatõusust.

Palgafondi jätkuvalt kiire kasv mõjutab tööjõumakse

Tööjõumakse mõjutava palgafondi kasv ulatus aprillis 17,3 protsendini, kui arvestada eelmise aasta Töötukassa töötasu hüvitisega, siis 14,5 protsendini. Keskmine töötasu kasvas aastaga 11,6 ja töökohtade arv 5,2 protsenti. Deklareeritud töötajate osakaal tööealistest (61,2 protsenti) on ajaloolise kõrgtaseme lähedal – töötajaid oli aprillis 25 000 enam kui möödunud aastal ja 8900 võrra enam kui kriisieelsel 2019. aastal. Sektoritest vedas aprilli palgafondi kasvu majutus ja toitlustus (+120,5 protsenti Töötukassa töötasu hüvitist arvestamata), seda mõjutas eelmise aasta madal baas – siis oli antud sektor üks suuremaid töötasu hüvitise saajaid.

Sotsiaalmaksu tasumine kasvas aprillis 11,3 protsenti võrreldes eelmise aastaga. Aprillis jõustunud määra vähenemine 33%lt 20%le SMS § 6 lõike 1 punktides 1 ja 5 sätestatud juhtudel, ehk vähenes riigi poolt tasutud sotsiaalmaks alla 3-aastase lapse vanema või hooldaja ning osalise või puuduva töövõimega isikute puhul, vähendas riigi poolt tasutud sotsiaalmaksu ligi viie miljoni euro võrra kuus. Need isikud on siiski ka edaspidi ravikindlustusega kaetud. Füüsilise isiku tulumaksu (nii riigieelarve kui kohalike omavalitsuste osa) laekumine kasvas aprillis ligi 22 miljoni euro võrra võrreldes eelmise aastaga. Juuni alguse seisuga on tulumaksu tagastatud 220 miljonit eurot ehk üle 17 miljoni enam kui eelmisel aastal sama ajaga. Tulumaksu juurdemääramisi on 99 miljonit eurot ehk 26 miljonit eurot enam kui möödunud aastal, selle tasumise tähtaeg on oktoobris.

COVID-19 piirangute kaotamine, uus hinnatõusu tipp ning jätkuvalt kõrge majandusaktiivsus

Käibemaksu tasumine aprillis kiirenes märtsikuu tempoka kasvuga võrreldes veelgi 3,2 protsendipunkti võrra 29 protsendini. Tasumise suurenemist toetas 18,8%-ni kerkinud inflatsioon, mida on hoogustanud geopoliitiliste pingete tõttu suured kõikumised energiahindades ja energiahindade tõusuga seotud sisendite kallinemise ülekandumine kaupade ja teenuste hindadesse. Samas varjutasid eelmise aasta aprillikuud veel üsna ulatuslikud COVID-19 piirangud, mis põhjustasid ka tavapärasest madalama käibemaksu võrdlustaseme. Tänavust aprilli iseloomustas taas käivete laiapõhjaline kasv tegevusalati ning kõrge majandusaktiivsuse tendentsi jätkumine.

Aprillis mõjutas käibemaksu tasumise kasvu sektoritest enim kaubandus ja energeetika. Jae- ja hulgikaubanduses ning energeetikas suurenes käibemaksu tasumine 2021. aasta sama kuuga võrreldes vastavalt 44 ja 81 protsenti. Hulgikaubanduse tõus tulenes eelkõige teravilja- ja mootorikütuste hulgimüügi suurenemisest. Jaekaubandust mõjutas enim samuti mootorikütuste, kuid ka muude spetsialiseerumata kaupluste (tekstiil, rõivad) tugev müügi kasv. Energeetika tasumise tõusu panustas enim elektrienergia (67 protsenti) ja gaasi müügikäibe kasv (250 protsenti), mis tulenes hinnatõusust.

Aktsiiside tasumise kasvu veab alkoholiaktsiis

Aktsiiside tasumine kokku kasvas aprillis võrreldes eelmise aastaga 4,5 protsenti, kasvu vedas alkoholiaktsiisi tasumine. Teist kuud järjest on alkoholiaktsiisi tasumine võrreldes eelmise aastaga näidanud väga kiiret kasvu, olles aprillis 23,3 protsenti. Viimaste kuude deklareerimine on hoogustunud peamiselt tänu meelelahutusasutustele kehtinud COVID piirangute kaotamise tõttu. Kasv on olnud üldine nii jae- kui hulgimüügis. Lisaks on taastumas turism, mis eelmise aasta kevadel oli madalpunktis. Tallink Grupi andmetel on reisijate arv eelmise aasta aprilliga Eesti suunal suurenenud üle nelja korra. Alkoholiliikidest tõuseb esile eelkõige kange alkoholi suurenenud deklareerimine, kuna just piirangute tõttu oli kange alkohol deklareerimine eelmisel aastal madal.

Kütuseaktsiisi tasumine suurenes aprillis kõigest 0,4 protsenti, kasvu pidurdas eelkõige diislikütus, mille deklareerimine küll kasvas, kuid tavapärasest tagasihoidlikumalt. Mootorikütuste müügi kasv kokku oli samuti marginaalses kasvus ning sedagi mõjutas diislikütus, mille hulgimüük vähenes 17,2 protsenti võrreldes eelmise aastaga. Aprillikuu madalamad deklareeritud kogused viitavad eelmise kuu tavapärasest suurematele kogustele, mistõttu jätkus varem deklareeritud kütust kauem. Alates sõjategevuse algust on diislikütuse müüdud kogused olnud deklareeritud kogustest väiksemad, mis võib viidata teatava reservi tagamisele. Mootorikütuste hinnatõus jätkus ka aprillis, kui bensiin kallines eelmise aastaga võrreldes 32,5 protsenti ja diislikütus 48,6 protsenti.

Tubakatoodete turg on muutuste lävel

Tubakaaktsiisi tasumine on aasta esimestel kuudel olnud pigem tavapärasest madalam ning seda vaatamata aasta alguse toimunud sigarettide ja suitsetamistubaka 5 protsendilise aktsiisimäära tõusule. Aprilli tasumine vähenes eelmise aastaga võrreldes 3,4 protsenti ning nelja kuuga ületab tasumine eelmise aasta taset kõigest 0,7 protsendiga. Vähenemise peamine põhjus seisneb eelkõige sigarettide koguste languses, samas kui sigaretipaki keskmine hind on kallinenud 4,6 protsenti võrreldes aasta varasemaga. Sigarettidelt laekuv aktsiis moodustab üle 90 protsendi tubakaaktsiisi laekumisest ning muutused selles tubakatoodete kategoorias avaldab kohe mõju koondlaekumisele.

Sigarettide deklareerimine on läbi aastate olnud üsna stabiilne. Vaatamata iga-aastastele aktsiisimäära tõusudele, on koguste muutused olnud väiksed ning turgu on rohkem mõjutanud muud tegurid (väljapaneku piirang, mentooli keelustamine, alternatiivsed tubakatooted).

Alates 2010. aastast on sigaretipaki keskmine jaehind tänaseks kallinenud ligi kaks korda, samas kui kogustes on nähtavamad muutused hakanud toimuma alles viimastel aastatel. Sigarettide vähenemisele on andnud tõuke alternatiivsete tubakatoodete hoogustunud turule jõudmine. Näiteks 2019. aastal lisandus e-sigarettide kõrvale kiirelt populaarsust kogunud tubaka tahke aseaine ehk nikotiinipadjad, mille deklareerimine suurenes eelmisel aastal 50,7 protsenti ning jätkab kasvutrendi ka käesoleva aasta esimestel kuudel. Eelmisest aastast jõudsid müügile ka kuumutatavad tubakatooted, mille müügi kasvutempo ei olnud nii kiire, kui esialgu prognoositud, samas selle aasta esimese nelja kuuga on deklareerimine kasvanud juba üle 80 protsendi. Järgmiste aastate jooksul on oodata tubakaturu ümberkujunemist, kus oma osa hõivavad alternatiivsed tubakatooted ja kuigi sigaretid kaotavad turuosa jäävad nad endiselt kõige populaarsemaks tubakatooteks. Sigarettide müügi vähenemine toob aga kaasa aktsiisilaekumise vähenemise, kuna alternatiivsete tubakatoodete aktsiisimäärad on sigarettide aktsiisimäärast üldjuhul madalamad.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid