Metsaomanik saab nüüd ise otsustada, kellele jagab infot oma metsa kohta

Värskelt jõustunud metsaseaduse muudatustega on erametsaomanikel senisest suurem õigus ise otsustada, kellega oma metsa puudutavat infot jagada. Perspektiivis peaks muudatusega vähenema ka metsamaa või raieõiguse müüki survestava sisuga telefonikõnede hulk erametsaomanikele.

Metsamaa inventeerimisanded, mille avaldamise üle omanik edaspidi ise saab otsustada, on sellised, mis võimaldavad hinnata tema vara väärtust: kasvava metsa tagavara, kaalutud keskmine raievanus, juurdekasv, rinnaspindala, täius, hektaritagavara, puude arv, diameeter ja surnud puidu tagavara. Samuti metsateate esitamisel raietööde maht.

„Erametsaliit tõstatas probleemi metsaregistris vabalt kättesaadavatest erametsaomanike andmetest 2020.aastal, mil agressiivsete vahendajate ja metsa kokkuostjate poolt tulevate pealetükkivate telefonikõnede arv metsaomanikele ületas taluvuspiiri,“ selgitas Eesti Erametsaliidu tegevjuht Jaanus Aun.

„Sealjuures said hangeldajad, kes sageli soovivad metsa kokku osta turuhinnast odavamalt ja vaid enda lühiajalist kasu silmas pidades, eraomanike metsi puudutava info just metsaregistrist, sest need olid igaühele vabalt oma soovi järgi kasutatavad.“ Aun avaldas lootust, et metsaseaduse muudatuste tõttu edaspidi selline surve erametsaomanikele väheneb.

Pärast seadusemuudatust on ülalpool nimetatud andmetele olemas juurdepääs metsaomanikul endal, kes saab ise määrata, keda ning mis ulatuses ta volitab metsaregistri andmeid kasutama. Ühe erandina on infole ligipääs metsaühistutel metsaomaniku nõustamiseks ja metsa majandamise korraldamiseks. Mistahes metsa puudutavate küsimuste – ka raieõiguse müümise soovi korral – soovitab Eesti Erametsaliit esimesena konsulteerida just metsaühistu spetsialistidega.