Eesti peaministri Kaja Kallase sõnul sõltuvad kütuse hinna tõusu meetmed meie naaberriikide käitumisest. Läti valitsus tegi äsja olulise otsuse.

Nimelt peatab Läti ajutiselt biokomponendi lisamise nõude riigis kuni 2023. aasta lõpuni. Kütusemüüjatele jääb siiski alles valikuvõimalus, kas lisada biokütuste segu või mitte.

Läti majandusministeeriumi hinnangul on praeguses olukorras oodata kütuse hinna langust umbes 10 sendi võrra. „Ei saa teile täpselt öelda, kuidas see (meede – toim) kajastub tanklates, sest samal ajal näeme, et kütuse hinnad muutuvad väga dünaamiliselt. Me ei tea, kui palju ja millises osas see hindu mõjutama tegelikult hakkab,“ ütles majandusminister Ilze Indriksone.

„Viimastel kuudel täheldatud kütuse hinna tõus avaldab negatiivset mõju nii kodumajapidamistele kui ka ettevõtjatele, eelkõige veoettevõtjatele. Oleme nüüdseks kokku leppinud, et kõige kiirem oleks biokütuse nõude kaotamine kuni 2023. aasta lõpuni ja see on ka kõige tõhusam lahendus,“ lisas minister.

Läti majandusministeeriumi sõnul koosneb kütuse jaehind viiest komponendist, mille seas on suurim biosegu maksumus. Tähtsuselt teisel kohal on aktsiis, millele järgneb käibemaks. Vähemal määral mõjutavad kütuse hinda tankla ülalpidamiskulud ning tühise osa kütuse lõpphinnast moodustavad nafta ohutusvarude ladustamise kulud.

Soome valitsus tegi ettepaneku vähendada ajutiselt kütuste jaotamise kohustust. Riigi majandus- ja tööhõiveministeeriumi hinnangul vähendaks jaotamise kohustuse vähendamine diislikütuse pumbahinda umbes 12 sendi võrra liitri kohta. Bensiini hinda selline meede siiski palju ei vähendaks, kuid osaliselt oleks mõju ka sellele.

Vaata suurelt kaardilt, mida teevad teised Euroopa riigid, et vähendada kütuse hinna tõusu mõju tarbijate rahakotile.