Isamaa liige Aivar Kokk päris kolmapäeval toimunud riigikogu infotunnis peaminister Kaja Kallaselt, miks ei kasuta valitsus kütuse hinna tõusu piiramiseks meetmeid. „Praegu oleks võimalik bensiinipaagi pealt üle 20 euro kokku hoida, kui me aktsiisi ja biolisandi kohustuse ära jätame. Kas see on see raha, mille peab ära võtma täna maainimestelt? Kuidas on teie seisukoht, kas aktsiisi langetus võiks olla see, mis riigikogus täna selle nädala päevakorras peaks olema teisel ja kolmandal lugemisel?“ küsis Kokk peaministrilt.

Kallas jäi aga seisukohale, et probleem on praegu ikkagi hindade stabiilses tõusus. Kallase sõnul on teiste riikide praktika näidanud, et aktsiisilangetus süüakse kohe ära. „Seetõttu seda mõju ei ole. Selle kohta on maailmas ka erinevaid uuringuid,“ põhjendas ta.

Samas ei mõistnud Kallas, miks soovib Isamaa tõsta peretoetusi 300 miljoni euro ulatuses, võtta aastas juurde täiendavaid kulutusi ning samas teiselt poolt ära kaotada riigi tulud. „Kust see raha tuleb nende suurte toetuste kulude katmiseks, kui me teiselt poolt langetame makse? Riigi tulud saavad tulla maksudest, saavad tulla ka laenudest, aga igal juhul laenuga püsikulusid katta ei saa,“ selgitas Kallas.

Kallase sõnul ei jõua aktsiisilangetus ja käibemaksulangetus automaatselt inimesteni. Ajalugu ei näita, et see töötaks, täpsustas ta. „Eriti olukorras, kus hinnad stabiilselt tõusevad. Võtame needsamad näited, kui me räägime käibemaksu alandamisest Lätis. Puu- ja juurviljade pealt alandati 16% seda käibemaksu, aga hinnad vähenesid ainult 1–2%. Ehk vahendajale see loomulikult meeldib, ta saab selle vahelt kätte,“ vastas peaminister.

Läti valitsus kaotas nõude, mille kohaselt peavad bensiin ja diislikütus sisaldama kindla koguse biolisandit. See peaks Eesti õliühingu hinnangul vähendama Läti tanklates kütuse hinda vähemalt 10 sendi võrra. Kallas tunnistas, et Läti meedet hakkab ka Eesti valitsus uurima. „Me peamegi õppima ka teistest riikidest ja väga palju vaatama, mis teised teevad. Vaatame Läti biolisandi teemat ja seda, kas see võib anda mingit efekti.“

„Ma olen absoluutselt nõus, et nendes kohtades, kus sa pead autot kasutama ja sa ei saa kasutada ühistransporti, kus on pikad vahemaad, on sellel regionaalselt väga suur mõju,“ selgitas Kallas ning lisas, et seetõttu nad vaatavadki, kuidas saaks inimesi aidata.