SEB uuring: autoostjad eelistavad hübriide elektriautodele

SEB korraldatud uuringust selgub, et kuigi enamik praegu perede kasutuses olevatest autodest sõidab bensiini või diislikütusega, eelistaksid paljud järgmise autona just hübriidmootoriga sõiduvahendit.

Küsitletud peredest pooltel on praegu bensiini- ning 38%-l diiselmootoriga auto. Bensiini- ja elektrimootoriga hübriidautod olid nelja protsendi vastajate peredes.

Uue auto ostmisel eelistaks võrdselt 26% vastanutest bensiini- või diiselmootorit, kuid hübriid ei jää palju maha – selle valiks 18%.

„Hübriidmootoriga autod on teinud viimastel aastatel suurt võidukäiku ning bensiini- või diislikütusel liikuvad autod ei ole enam nii selge eelistus. Hübriidide populaarsus kasvab kindlasti ka edaspidi,“ rääkis SEB Liisingu juht Rein Karofeld.

Hübriidmootoriga auto vastu tunnevad suuremat huvi vastajad vanuses 25–44 ning kõrgema sissetulekuga inimesed. Diiselmootoriga auto ostust mõtlevad pigem väiksema sissetulekuga inimesed.

Elektriauto ostmist toetab isiklik laadimiskoht

Uuringus jäi silma vähene huvi elektriautode vastu. Kui praegu on elektriauto ühel protsendil peredest, siis oma edasist huvi kinnitas vaid kolm protsenti vastajatest. Küsitletud inimesed tõid elektriauto ostmisel suurimate takistustena välja selliste autode kõrge hinna, kehva sõiduulatuse ning ka puuduliku laadimistaristu. Inimesed, kes tunnistasid soovi osta elektriauto, märkisid, et enamasti on neil olemas oma isiklik laadimiskoht.

„Elektriautode teema võtab hästi kokku eestimaalaste skeptilisuse, sest suhtumine elektriautode poolt või vastu lahknes väga kardinaalselt. Nimelt ei usu 39% vastanutest, et elektriautode laialdasem kasutamine tooks kaasa keskkonnasäästu ning peaaegu sama suur hulk küsitletutest arvas täpselt vastupidi,“ märkis Karofeld. Rohkem usuvad elektriauto keskkonnasäästlikkusse nooremad (18–24-aastased) vastajad, vanemad küsitletud aga pigem mitte.

Fossiilkütustega ei taheta hüvasti jätta

Küsitluses uuriti ka seda, mida arvatakse Euroopa Liidu plaanidest juurutada keskkonnasõbralikumaid kütuseliike. Selgus, et see teema inimesi eriti ei huvita ja suurem osa vastajaist leidis, et see neid ka ei mõjuta. Vaid nooremad vastajad tõid mõnevõrra sagedamini välja, et suure tõenäosusega ei ostaks nad endale fossiilkütusel töötavat autot.

Arvamused läksid lahku ka hinnangutes autotootjate pingutustele vähendada diiselmootoriga autode tootmist Euroopa turu jaoks. „Kolmandik vastajaid pidas seda oluliseks keskkonnasõbralikuks algatuseks, sama palju vastajaid aga oli kardinaalselt vastupidisel arvamusel, nimetades seda plaani karmiks ja ebavajalikuks,“ tõdes Karofeld. Tuli välja, et antud initsiatiivi suhtuvad positiivsemalt nooremad vastajad vanusegrupis 18–34.

„Aasta-aastalt on keskkonnasäästlike elektriautode valik ja pakkumiste arv kasvanud – täna on valikus nii väike- kui ka pereautod, mis on mugavad ja vastupidavad. Oleme omalt poolt valmis pakkuma elektriautode ostajatele paremaid liisingutingimusi ja keskmisest madalamat, 1,45%-list intressi,“ kommenteeris Karofeld.

„Lisaks oleme elektriautode turule tulekuks välja töötanud ka rohelise mikrolaenu, mis on suunatud spetsiaalselt väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele, kes soovivad näiteks ilma tagatiseta soetada elektriautode laadijad ja panustada seeläbi jätkusuutlikku eluviisi. Soovin veel eraldi üle rõhutada riiklike toetuste ja meetmete vajalikkust ning kutsun riiki üles pakkuma just lihtsusel baseeruvaid teotusmehhanisme. Uuringu tulemused kinnitavad, et kitsaskohtadeks on eelkõige elektriauto kõrge soetusmaksumus ja vähene kiirlaadimis võrgustik,“ täiendas Karofeld.

Uuringu „Auto ostmine ja seda mõjutavad tegurid“ viis SEB tellimusel detsembris 2021 läbi uuringufirma Norstat ja sellele vastas 1000 Eestis elanikku vanuses 18–74 aastat.