Arvatakse, et rahareformi alguseks võib pidada juba 1987. aasta 26. septembrit, kui ajaleht Edasi avaldas Siim Kallase, Tiit Made, Edgar Savisaare ja Mikk Titma artikli „Eesti NSV isemajandamise alused“. Seal soovitati ka oma raha kasutusele võtta.
Juba varem plaanides olnud krooni kasutusele võtmine hakkas kiiremini liikuma siis, kui Eesti Panga presidendiks sai 1991. aasta 23. septembril Siim Kallas. Juba järgmisel aastal, 1992. aasta 20.–22. juunini toimuski rahavahetus. Kokku vahetas rublasid kroonideks 1 096 706 inimest. Keskmine saadud summa oli 136,41 krooni. Eesti residendid võisid vahetada sularaha kuni 1500 rubla kursiga 10 rubla = 1 kroon, summad üle selle sai vahetada kursiga 50 rubla = 1 kroon. Kokku läks ringlusse 593 164 250 krooni. Rahareformi käigus seoti Eesti kroon Saksa margaga (1999. aastal fikseeriti selle kurss eurosse 1 euro = 15,64664 krooni).
