Liit: peaminister Kaja Kallas on saanud vale informatsiooni või kehva nõu

Kui peaminister arvab, et kütuseaktsiisi langetamise mõju tarbijateni ei jõua, aga viib riigieelarvest tohutud summad, siis on ta kuskilt saanud vale informatsiooni või kehva nõu, märgivad transpordi- ja logistikaorganisatsioone ühendava Eesti logistika ja ekspedeerijate assotsiatsiooni (ELEA) liikmed.

„Peaminister Kaja Kallas ütles eilsel pressikonverentsil, et nad jälgivad väga pingsalt, mida teised riigid kütuseaktsiisi osas teevad. Samuti lisas ta, et aktsiisilangetuse mõju nagunii tarbijateni ei jõua, aga viib riigieelarvest tohutu summa välja. See ei vasta aga lihtsalt tõele,“ lausus ELEA juhatuse liige Herkki Kitsing. „Väga kahju, et nüüd jäeti ka ära riigikogu erakorraline istung aktsiiside erakorralise langetamise arutamiseks. Loodame ikka väga, et teema võetakse lähiajal uuesti ette, sest põhjust on selleks küllaga.“

„Oleme ju juba selle etapi läbinud, kui Eestis oli kõrgem aktsiis kui kusagil mujal. Teame täpselt, mis see endaga kaasa toob – Eesti kaotab miljoneid. Asi pole ju üksnes aktsiisist saadud tulus, vaid kogu sektori äris, mille Eesti vedajad kaotavad,“ selgitas Kitsing. „Hinnavahe naaberriikidega sunnib lihtsalt vedajaid oma veokite paake täitma soodsamas kohas ehk väljaspool Eestit. Seda tehakse juba siis, kui hinnavahe on 5 senti. Järgneval pooleteisel aastal, kuni 2023. aasta lõpuni, võivad Eesti vedajad nii viia Lätisse taas kuni 15 miljonit eurot aktsiisiraha.“

Möödunud kõrge aktsiisiga aastad näitasid meile, et veelgi rohkem läks aga riigile miljoneid kaotsi, kuna kõrge aktsiisi tõttu kaotasid Eesti ettevõtted konkurentsivõime ja suur osa Eesti turust läks välismaiste ettevõtete kätte. Ehk Eestis teostasid kaubavedusid välismaised ettevõtted, sest meie ettevõtted polnud lihtsalt konkurentsivõimelised.

Novembris tegi riigikogu otsuse ära jätta 2022. aastaks planeeritud diislikütuse aktsiisitõus. Peale seda näitas väliskaubanduse statistika, et tänu madalamale aktsiisile teenis maanteevedude sektor riigile kolme kuuga 7 korda rohkem tulu, kui oli sektori viimase nelja aasta keskmine tulu kõrgema aktsiisi juures. Kogu 2021. aastal ületas veonduse väliskaubandustulu 250 miljoni euro võrra varasematel aastatel teenitut.

„Viimasest aktsiisilangetusest on riigil olemas konkreetsed numbrid, kuidas madalam aktsiis tõi taas konkurentsivõime saavutanud sektori näol riigile sisse hoopis rohkem maksuraha. Rääkimata sellest, et haavatavam elanikkond ei jõua kõrgete hindade juures enam tööl käimiseks oma auto kütusepaaki täita,“ lisas Kitsing.

Varasem kogemus on näidanud, et vedajad lähevad oma kütusepaaki mujale täitma juba siis, kui hinnavahe on 5 senti. Praegune Läti otsus loobuda biolisandi nõudest alandab seal kütuse hinda ilmselt 10 senti ja nii tekib Eestiga hinnavahe 6–8 senti. „See taastab piirikaubanduse kiiresti, sest praegu otsib igaüks võimalusi, kuidas üleüldise meeletu hinnatõusu juures kulusid alandada,“ ütles ELEA juhatuse liige Herkki Kitsing.

ELEA liikmete hinnangul oleks hädavajalik viia diislikütuse hind miinimumini. Siis on vähemalt riikide vahel võrdne olukord ja riik on enda poolt teinud kõik, et hoida oma ettevõtete konkurentsivõimet ning elanike rahakotte.