Euroopa kontrollkoda: kõik maaelu arengu investeeringud ei too kestvat kasu

Alates 2007. aastast on Euroopa Komisjon kasutanud maapiirkondade majandustegevuse mitmekesistamiseks ja maapiirkondade taristu parandamiseks enam kui 25 miljardit eurot. Euroopa Kontrollikoja täna avaldatud eriaruande kohaselt oli nende meetmete edukus liikmesriigiti ja sektorite kaupa aga väga erinev.

Näiteks mõjutasid maaturismi projektide kestvust ja elujõulisust negatiivselt nende nõrgad majandustulemused ja nende ebaseaduslik kasutamine isiklikul eesmärgil. Audiitorid soovitavad Euroopa Komisjonil suunata raha paremini elujõulistele projektidele, vähendada projektide isiklikul eesmärgil kasutamise riski ja kasutada paremini ära suurte andmebaaside potentsiaali.

„EL on palju investeerinud meetmetesse, mille eesmärk on vähendada maapiirkondade majanduse sõltuvust põllumajandusest ja metsandusest, säilitada ja luua töökohti ning parandada maapiirkondade taristut,“ ütles auditit juhtinud kontrollikoja liige Viorel Ștefan. „Samas peaksid ELi rahastatavad projektid nendes valdkondades olema kestvad. Oleme ka seisukohal, et EL peaks rohkem edendama projekte, mis saavad ELi toetusest pikaajalist ja kulutõhusat kasu.“

Audiitorid analüüsisid mitmesuguseid Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) toetatud projekte ja leidsid, et enamik neist toimis ka pärast viieaastase kohustusliku kestvusaja lõppu. See kehtis eelkõige taristuprojektide puhul (näiteks toetus külade taaselustamiseks või teede, vee- ja kanalisatsioonivõrkude ehitamiseks või parandamiseks), sest taristu on üldiselt kavandatud toimima pika aja jooksul. Kuid kolmandik mitmekesistamise projektidest – projektid, mille eesmärk oli edendada mittepõllumajanduslikku tegevust või toetada uusi ärivõimalusi – oli suurtest investeeringutest hoolimata auditi ajaks oma tegevuse lõpetanud. Investeeringud majutusettevõtetesse oli üks kõige sagedamini toetatud majandustegevuse mitmekesistamise projektide liik.

Audiitorid täheldasid aga sektoriti ja liikmesriigiti olulisi erinevusi. Näiteks Poolas oli aastatel 2007–2013 põllumajandus- ja metsandussektorile osutatavate teenuste projektide kestvus lühem kui teiste sektorite projektidel. Kõnealusel perioodil toetati mitmes liikmesriigis majutusasutusi isegi siis, kui see ei olnud majanduslikult tasuv, ning mõnel juhul algatati uurimine majutusettevõttena rahastatud hoonete isiklikul eesmärgil kasutamise tõttu. Audiitorid avastasid ka muid juhtumeid, kus kulukad majutusprojektid olid mõne aasta pärast tegevuse lõpetatud. Mõned projektid said kuni 9000 eurot ELi toetust iga toimitud kuu kohta.

Audiitorid esitavad komisjonile mitu soovitust ühise põllumajanduspoliitika programmitöö perioodiks 2023–2027. Eelkõige soovitavad nad komisjonil aidata jagada häid tavasid selle kohta, kuidas:

• tagada projektide kestvus, võttes seejuures arvesse toetatud investeeringute liike;

• koguda tõendeid rahastatud projektide jätkuva toimimise kohta;

• lisada toetuslepingutesse tingimused, mis nõuaks projektide sihtotstarbelist kasutamist.