Eestist osaleb rahvusevahelistel vedudel 8000 veokit. Enne sõda Ukrainas oli neid juhtimas 1200 ukrainlast, 400 valgevenelast ja 400 venelast. Nimelt tuleb valgevenelastel ja venelastel aasta lõpuks lahkuda, sest viisasid ei uuendata, ning paljud Ukraina juhid on läinud kodumaa eest sõtta.

Kivisilla sõnul tähendab potentsiaalselt 2000 juhi kaotus veofirmadele tõsist probleemi. Mäletatavasti muutus Suurbritannias olukord septembris kriitiliseks, sest Brexitist tingituna lõppesid Ida-Euroopa juhtide viisad ning kütus ei jõudnud tanklasse. Kivisilla sõnul lähitulevikus Eestisse taolist olukorda ei jõua, kuid pikemas perspektiivis pole taoline stsenaarium sugugi välistatud.

Ta räägib, et sügavam probleem peitub veoautojuhtide vanuselises struktuuris. Suurem osa juhtidest on 50–60 eluaasta vahel, seda nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt, ning noored ameti vastu huvi ei tunne.

Rahvusvahelise maanteetranspordi liidu raportist selgub, et Euroopas on alla 25 aasta vanuseid juhte seitse protsenti.

„Kaks aastat tagasi tegi rahvusvaheline transpordiliit uuringu, et 20 protsenti juhtidest on puudu ehk iga viies auto seisab tühjana. Mõne nädala eest ilmunud värske uuringu kohaselt kasvab autojuhtide puudus Euroopas aasta lõpuks 40 protsendini,“ ütleb Kivisild.

„Aasta lõpus lahkuva 800 Vene ja Valgevene juhtide asendamise osas käib meeleheitlik pingutamine,“ ütleb ta. Kivisild märgib, et juhte otsitakse kolmandatest riikidest – Usbekistanist ja Indiast. „Neid ei tule veel massiliselt, aga esimesed juhid sellistest riikidest on juba olemas,“ ütleb ta.

Ta lisab, et Leedus ja Poolas on kolmandatest riikidest tulnud juhtide osakaal vastavalt 40% ja 60%.


Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid