Venemaa ja Valgevene kaupade impordi täielik lõpetamine tähendaks Eesti ettevõtetele hiiglaslikku kulu

Venemaa ja Valgevene kaupade impordi täielik lõpetamine mõjutaks enim Eesti logistika-, metalli- ja puidusektorit, kus teistest riikidest pärit asenduskaubad on enam kui veerandi võrra kallimad, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist „Vene-Valgevene impordist loobumise mõju majandussektoritele„.

Tarneahelate ümberkujundamine tõstab ettevõtete kulusid ja nõuab riskide maandamiseks suuremate laovarude hoidmist.

„Venemaa ja Valgevene kaupade impordi asendamise teeb keerukaks see, et mitmetes majandusharudes pole turul üleliigset pakkumist ja kaupade saamiseks tuleb lihtsalt maksta teistest turuosalistest kõrgemat hinda,“ ütles Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane. „Vajalike sisendite impordi täielik lõpetamine mõjutaks enim laonduse ja veondusega seotud majandusharusid, samuti metallitootmist ning puidu- ja keemiatööstust.“

Varblase sõnul on Venemaa ja Valgevene importkaupade asendamine teiste riikide kaupadega veonduses ja laonduses kallim 31%, puidutöötlemises 28%, metallitootmises 57%, metalltoodete tootmises 63% ja keemiatööstuses 23%.

Kui kokku tähendaks Venemaalt ja Valgevenest impordi täielik lõpetamine Eesti ettevõtetele 2021. aasta hindades 860 miljoni euro suurust lisakulu, siis suurim suhteline mõju sektori importsisendite hindadele oleks metallitootmise harus, kus need kallineksid keskmiselt 34,2% ehk 29,5 miljoni euro võrra. „Hinnasurve on väga suur ka laonduse- ja veonduse abitegevuste harus, kus importsisendite hinnad kasvaksid rahalises väärtuses kõige enam ehk 457 miljoni euro võrra. Samuti puidutööstuses 63 miljoni ja keemiatööstuses 24,5 miljoni euro võrra,“ märkis Uku Varblane.

Uuringus analüüsiti Statistikaameti tegeliku tehinguinfo põhjal 540 kaubagruppi. Analüüs võtab arvesse ainult impordi asendamise otseseid mõjusid ehk neid kaupu, mida ettevõtted ise impordivad. „Väga tähtsad on ka kaudsed mõjud ehk näiteks energiakandjate kallinemist põhjustatud hinnasurve, mis jõuab ettevõteteni läbi kodumaiste teenuseosutajate,“ rääkis Varblane. „Samuti jõuavad Venemaa ja Valgevene impordipiirangute mõjud Eesti ettevõteteni läbi globaalsete väärtusahelate ehk importides vahetooteid neist riikidest, mis on varem kasutanud Venemaa või Valgevene toormeid.“

2021. aastal imporditi Eestisse kaupu kokku 20 miljardi euro väärtuses, millest Venemaalt 2,1 miljardi (10,5% kogu impordist) ja Valgevenest 0,6 miljardi (3,1% kogu impordist) euro eest. Valdavalt imporditakse neist riikidest kütuseid ja maavarasid (ligikaudu 60%), puitu ja puittooteid (13,8%), metalltooteid (9,1%) ja keemiatööstuse tooteid (7,2%).