Eesti varude keskuse juhatuse liige Priit Enok kommenteeris, kuidas Austria rafineerimistehases juhtunud avarii ja sellest põhjustatud piirkondlikud tarneraskused on hea näide, milleks riiklik kütusevaru on vajalik. Austria ja Ungari kiire reageerimine varude vabastamisel hoidis ära bensiini ja diislikütuse puudujäägi sealsetes tanklates Rafineerimistehase asemel said kütusefirmad oma tavapärased kogused bensiini ja diislikütust valitsuste kontrolli all olevast varust ning tarbijad ei pruukinud tarnekatkestust märgatagi.

„Eestis toimib süsteem tarnetõrgete korral täpselt samamoodi – kui meie piirkonda peamiselt varustavates Leedu Mažeikiai või Soome Porvoo rafineerimistehastes peaks tootmine märgatavalt vähenema, saab valitsus otsustada Eesti riigi varude kasutuselevõtu,“ märkis Enok.

Varude keskus analüüsib pidevalt Eesti kütuseturgu ning mootorikütustega varustatus püsib hea. „Meie kütuseettevõtetel on kõigil reeglina pikaajalised tarnelepingud ning kommertsvarude laoseisud on kevadkuudel isegi mõnevõrra kasvanud,“ arvas Enok. „Mootorikütus on ühiskonna toimimiseks kindlasti üks olulisemaid strateegilisi kaupu ning Eesti kütuseettevõtted väärivad tunnustust selle elutähtsa teenuse vastutustundliku tagamise eest meie inimestele ja firmadele,“ lisas ta.

Tänavu juuni alguse seisuga oli Eesti kütusevarus bensiini ning diisli- ja lennukikütust kokku 250 tuhat tonni ehk 90 päeva tavatarbimise jagu. Sellest kütusest asus Eestis 49 päeva summaarne varu ning Soomes ja Rootsis kokku 41 päeva varu. 2021. aasta andmete põhjal tarbitakse Eestis ühes päevas keskmiselt 570 tonni ehk 0,77 miljonit liitrit bensiini, 2 130 tonni ehk 2,58 miljonit liitrit diislikütust ja 175 tonni lennukikütust.

Riigi vedelkütusevaru võetakse Vabariigi Valitsuse otsusel kasutusele üksnes tõsiste varustamisraskuste esinemisel või rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks. Varu ei ole mõeldud kasutamiseks nii-öelda „sotsiaalse kütusena“ olukorras kus naftatoodete hinnad on väga kõrged, kuid mootorikütuste kättesaadavusega probleeme ei esine. Ajalugu on näidanud, et katsed varude soetamise või turule paiskamisega turuhindu mõjutada on omanud vaid lühiajalist majanduslikku mõju.

Alates Eesti kütusevaru moodustamisest 2005. aastal on varu kasutusele võetud kahel korral tänavu kevadel kui Eesti ühines Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) solidaarse aktsiooniga globaalsete tarnetõrgete leevendamiseks ning panustas varude ühisesse vabastamisse 15 tuhande tonni diislikütusega. Rahvusvahelises koostöös solidaarselt kasutusele võetavatel varudel on laiema kütuseturu puudujäägi tasakaalustamisel oluliselt suurem mõju, kui iga riigi eraldiseisval tegevusel.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid